Wednesday, May 12, 2010

Jaanis Veinberg 11d retsensioon

Näituse retsensioon by Jaanis Veinberg

Käisin vaatamas Kristina Normani näitust Tallinna Kunstihoones, kuna ilm oli suhteliselt kehv, siis see osaliselt mõjutas ka minu emotsioone ja kindlasti ka olekut ja hoiakut seoses teostega. Suurem osa näitusest hõlmas kuldsõdur, mis oli ka kindlasti Kristina kõige skandaalsem taies üldse seal näitusel. Seal näidati klippe ja videolõike seoses Aljosha teisaldamisega ja rahutustest, mis sellele järgnesid. Näidati ka, kuidas Kristina ja ilmselt üks ta sõber/ kaastöötaja osalesid kuldsõduri loomeprotsessis ning hiljem, kui kuju valmis oli, värviti see üle kuldse aerosooliga ning sellele järgnes kuldsõduri viimine Tõnismäele, kust politsei ta ära viis. Näitusel oli kuldsõdur; pilt kahest autost, mis olid kokku põrganud ning mis oli väga sünge, tume ja kurb meeleolu valdas seda maali, oli ka UFO kivi. Kuna suurem osa näitusest keskendus kuldsõdurile, otsustasin ka mina sellele rohkem keskenduda, sest see kuju oli üks põhjus, miks ma valisin selle näituse ning otsustasin ka sellest kirjutada.

Kõndides näituse saalis ringi, imestasin ma algul, et kas seal midagi muud peale kuldsõduri ja pronksöö midagi veel on. Nähes seda kuldset kuju rippumas õhus valdas mind puhas imestus. See kuju on suur, silmapaistev värvi poolest ja kindlasti väga kuulus ning auhinnaga pärjatud. Selle kuju puhul haaras minu tähelepanu kõigepealt tema näoilme, mis oli kurb. Kui mõelda, et see kuju oli tehtud sõjas hukkunute mälestamiseks, siis ei pane see mind imestama. Seda kuju silmates mõtlesin ma kohe Tallinnas toimuvale, mis leidis aset 27-28 aprillil 2007 aastal. Kristina Norman tegi selle kuju minu arvates sellepärast, kuna pälvida avalikkuse tähelepanu ja mingil määral saada ka kuulsaks. See poleks esimene kord, kui inimesed teevad enda kuulsuse nimel asju, mida nad tavaliselt ei teeks, aga Kristina puhul oli ka üks osa kindlasti – kunst. Selle taiese peateema ja tegumood on kindlasti šokeerida inimesi ja panna inimesi mõtlema. Kuldsõdurit sai uurida nii LCD ekraanidelt, vaadata kuju või lihtsalt istuda silmad kinni ning kuulata, mis tuli kõlaritest, enamasti oli see pronksöö, kuid ühes kohas räägiti ka selle tegemisest ja Tõnismäele viimisest. Seda teost ei saa kuidagi märkimata jätta, kuna see oli minu arvates kõige tähtsam, suurem ja kindlasti ka olulisem teos antud näitusel.

Näitusel oli ka nagu ma juba eespool mainisin pilt auto avariist, kus ilmselgelt oli keegi kannatada saanud, sest pildil oli palju verd. Ma küll ei leidnud kuskilt selle teose nime, seega ristisin ma selle „Avariiks". Meeleolu antud maalil oli tume, kurb ja sünge. Värvidega oli väga hästi edasi antud meeleolu. Valge maapind, hallikas metsamassiiv ning tume taevas – kõik oli seal pildil kujutatud kurbades toonides. Seal oli küll veri voolama jäänud, kuid ma usun, et see oli taotluslik, sest see tegi selle maali veel traagilisemaks. Autol olid Eesti lipud tagaakende juures, see auto võis sümboliseerida Eesti Vabariik, mis saab surma või väga haiget. Mina usun, et see oli seotud euro vastuvõtmisega. Mina isiklikult ei poolda eurot, mulle meeldib kroon, peale selle on kroon väga stabiilne olnud juba aastakümneid. Ma arvan, et see nime puudumine võis olla ka tahtlik, sest nimi ahendaks inimese kujutlusvõimet, ei laseks meil teha omasid järeldusi, sest kujutlusvõime on nii suur ja inimesed loevad väga palju erinevaid asju sellelt maalilt välja.

Lõpetuseks tahan öelda, et kuigi see näitus ei hiilanud just teoste varieerumise poolest, on see siiski midagi sellist, mida soovitan kõigil minna vaatama. Võtta aega ja olla, sest kiire käiguga ei pruugi aru saada asja ideest ja eesmärgist.




----------------------------
Kas lemmiksaade unustas Su ära?
Tuleta end talle meelde!

No comments:

Post a Comment