Tuesday, May 11, 2010

retsensioon Elerin Urvak 11a

Külastasin Kristina Normani näitust „Me ei ole universumis üksi". Tegin oma valiku väheste mitte installatsioonide hulgast.
Esimeseks valikuks kujunes „Esimene kohtumine". Esimesena hakkas mulle pildi juures silma just selle traagika ning õudus. Esimesena märkasin ma pildil kujutatud verd ning usun, et see selle pildi nii traagiliseks minu jaoks muutiski. Selle pildi vaatamisega ei kaasne kindlasti mitte meeldiv tunne. Tähelepanelikumal vaatlusel selgus, et autod kandsid Eesti ning Vene tähisega lippe: pilt kujutab ideeliselt eestlaste nign venelaste kokkupõrget. See teos kindlasti seostub meie ajalooga, kuna põhiliselt kogu tema näitus põhines Pronksiöö kujutamisel. Arvan et kunstik on valinud selle teema, kuna see toimus lähiminevikus ning on paljudele eestlastele ning venelastele väga südamelähedane teema. Kuid samas tema näitus võib kutsuda esile uuesti allasurutud tundeid kas eestlaste või venelaste vastu. Minul näiteks tekkis uuesti pahameel venelaste vastu kui tema näitust jälgisin ning videoklippe vaatasin. See pilt kujutab nime poolest eestlaste ning venelaste esimest kohtumist. Sellelt pildilt on ka mitte asja mõistvatele inimestele selgelt näha, millised on olnud meie suhted Venemaaga. Usun, et teose aluseks ei olnud mingi kindel sündmus ja õnnetus vaid just on kujutatud ülekantud tähenduses eestlaste ning venelaste suhteid läbi ajaloo. Teose tehnikaks on segatehnika. Enamus pildist on joonistatud ning veri on maalitud, see kindlasti aitab pildile kaasa, kuna vere kujutamine on ilmselgelt lihtsam värviga, seekord mängib see pildi kasuks. Värvid pildil on kindlasti väga olulised. Tänu sellele, et üldiselt on pilt tuhm ja hall ning veri on erepunane, tuleb paremini pildil välja selle traagika ning õudus.
Teiseks valisin kompositsiooni „Kogukond". Tähelepanu haaravad kõigepealt kõige äärmised kujud, mis on värvitud erinevateks isikuteks. Teost vaadates tekib idee, et kunstnik on kujutanud massi, kes üritab millestki pääseda, kuid on kinni seotud. Nad on kõik seljaga ringi keskele kuid on lipsuga kinni seotud. Sellega, et kunstnik on kujutanud erinevaid isiksusi, alates superkangelastest ning multikategelastest kuni venelaste ja eestlasteni välja, on ta saavutanud ühtse kogukonna: kõik inimesed on maailmas erinevad ning inimesed on kõik üksteise ees võrdsed. Samas tekib teost vaadates mõte, et inimesed ei ole ühtsed ning ei hoia kokku, kõik tahaksid nagu kuhugi põgeneda. Seoses sellega, et äärmised on konkreetsemalt välja joonistatud ning püüavad rohkem pilku, võib järeldada, et neid on kujutatud kui juhtivad tegelasi, kuid punane lint on ilmselgeks piiriks nii tavalisele hallile massile, kui ka tähtsamatele isikutele.
Kaasaaegne kunst ei ole kindlasti kunst, mis enamikele inimestele meeldiks. Usun, et kunstnik on saanud selle näitusega palju erinevat tagasisidet, kuna näituse teema on kindlasti väga hingeminev. Mina üldiselt ootasin sellelt näituselt midagi enamat, kuid kindlasti on ta pälvinud selle näitusega väga palju tähelepanu, kas positiivset või negatiivset.


---mail.ee reklaam---
„PÄIKESELISED SOODUSPAKKUMISED PLASTO AKNATEHASELT" "Külasta mais Plasto müügiesindusi ja saa osa ahvatlevatest sooduspakkumistest www.plasto.ee

No comments:

Post a Comment