Monday, May 10, 2010

Tim Davies "Seeriad". Kristiane Liivoja 11c

Külastasin näitust Tim Davies „Seeriad".  Esimene mulje sisse astudes oli üllatav, sest ta polnud sarnane mitte ühegi teise näitusega, mida ma kunagi elu jooksul külastanud olen – üks suur erinevus oli näiteks see, et kunstniku tööde arvukus oli küllaltki väike. Samas oli näitus vaatamata oma väikesele mahule küllaltki muljetavaldav ja ma toon retsensioonis välja tööd, mis minu tähelepanu enim tõmbasid. Sisse astudes loomulikult esimesena püüdsid pilku tükikesed seintel, mis lähemal vaatlemisel selgusid, olid riidetükid. Kuna näitus oli sõjateemaline, siis põnev on mõelda, et ehk on need riidetükid valmistatud mõne sõduri kantud riietest? Ehk isegi lahingu ajal kantud riietest. 


Astudes teise, mustade kardinatega eraldatud ruumi, pälvisid esmalt tähelepanu trummipõrin ja kolm videot, mis koos trummipõrinaga tekitasid üsna segase, kuid siiski kaasahaarava tunde. Videod olid „Kadett. Auvalve Prestonis.", „Kadett. Auvalve Swanseas." ja „Kadett. Auvalve Aberystwythis."  Need videod on kindlasti selliste killast, millest esimese hooga kohe aru ei saagi, peab kauem jälgima, et rohkem näha. Põgusalt peale vaadates esimesele kahele videole võib tunduda, et need on kõigest auvalve seisakud, aga tegelikult peitub seal taga sõja kaotusvalu, kadeti tõekspidamised, tema suhtumine, austus oma kodumaa vastu. Auväärsus ja isamaa-armastus on need, mis panevad üht kadetti seisma ja lippu kõrgel hoidma ka tormisel ja tuulisel päeval. Väga ilus oli vaadata seda sõduri ausat hoiakut ja sirget rühti. Võib-olla on temagi kellegi kalli sõjas kaotanud ja tal on valus seal seista nende mälestuste keskel, aga ta seisab ikkagi. Kolmas video „Kadett. Running in Preston" oli eesti keelde tõlgitud „Kadett. Auvalve Prestonis." See tõlkeerinevus pani mind mõtlema, sest video oli tõepoolest selline, nagu vaataks jooksja silmade läbi. Jällegi pani teos arutlema, mille eest kadett joosta võiks. Kuna olin näituse sügavas sõjatemaatikas oma mõtetega, siis mõtlesin, et ehk võiks ta joosta pommi või mõne muu hädaohu eest, vähemalt mina sain nii sellest aru. Üks huvitav asi, mida ma viimase video juures märkasin, oli see, et ülesse seinale oli kinnitatud makk, kust tuli rahulikku muusikat, mis ei sobinud üldse kokku üldise närvilise oleku ja eriti trummipõrinaga, mille seest kõrval teda üldse päris raske eristada oli. Selle maki mõte seal, just selle konkreetse video juures, jäi mulle arusaamatuks ja müstiliseks, aga kindlasti leiavad osadki enda jaoks sealt sügavama tähenduse. Kokkuvõttes mulle näitus meeldis.


Kui ma saaksin selle ühe sõnaga kokku võtta, siis oleks näitust iseloomustavaks sõnaks „psühhedeelilisus", sest ta oli kohati üsna segane, aga kui järgi hakata mõtlema, on sümboleid isegi lihtne leida. Kuid huvitav oli vaadata, kuidas kunstnik sõda ja sellega seonduvat näeb. Soovitan näitust inimestele, kellele pakuvad huvi sõjalis-sotsiaalsed probleemid ja sellega seonduv.


Kristiane Liivoja

11c klass




----------------------------
Kas lemmiksaade unustas Su ära?
Tuleta end talle meelde!

No comments:

Post a Comment