Sunday, May 8, 2011

Eerik Kompus 11D

Mina külastasin näitust "Armastuse, mitte raha pärast ". Näitusel võis näha väga erinevaid kunstiteoseid nagu näiteks filmid, multifilmid, erinevates stiilides maalid ja isegi "omapärane" masin. Näitus ei üllatanud mind väga, sest ootasingi midagi sellist kaasaegse kunsti näitusest.  Minu, kui mitte väga kunstilembelise inimese jaoks, oli näitusel palju teoseid, mida mina kunstiks ei peaks, kuid leidus ka väga huvitavaid ja mõtlemapanevaid teoseid.

Ryts Monet  "Vaba kui lind"
Esimene asi, mis mulle näitusele jõudes silma hakkas oli see teos. See kujutas endast rahutuvi, kes oli pandud hamburgeri vahele. Vanasti tähistas rahutuvi vabadust, rahu ja head ühiskonda, kuid ajad on muutund. Tuleb tõdeda, et meedias on siiski põhiteemaks rahu, kuid mitte see rahu. Kõik sõjad nii otseses mõttes sõjad kui ka majanduslikud või sotsiaalsed sõjad varjuvad rahu taha. Alati tuuakse põhjuseks, et "jah läksime sõtta, kuid ainult seetõttu, et saavutada rahu". Minu arvates on see totrus. Seega minu ja selle kunstniku mõtted kattuvad. Tänapäeva niinimetatud "rahutuvi" tähistab pigem raha võimu, inimeste laiskust ja saamatust. Sest ega see, et see rahutuvi seal hamburgeri vahel on ka mingi niisama asi ei ole. See tähistab niiöelda "hamburgeri" ühiskonda, kus inimesed ei viitsi väga midagi ette võtta ja minnakse lihtsamat teed pidi, seega mitte paremat teed pidi. Tänapäeva ühiskonnas on ametlikult kõige tähtsam sõna RAHU, kuid tegelt tuleks seda lugeda kui RAHA. . Kas see ongi maailm mida me oleme alati tahtnud ja mille eest oleme võidelnud ? Sest kõik need sõjad on ju toimunund ühe ülla eesmärgi nimel : saavutada rahu. Aga nüüd, kus rahu nagu olekski saabunud unustatakse see totaalselt ja elatakse ainult raha nimel. Teose pealkiri " Vaba kui lind" on väga sarkastiline. Kõik teavad ütlust " vaba kui lind", aga kui suur tähendus on tänapäeva ühiskonnas sõnal "vaba" ?. Minu arvates on väga tähtis ka teose värvid, ehk siis must-valge, selline koomiksi stiilis teos. Just sellisena suudab kunstnik oma mõtteid edasi anda, sest värvilisena annaks see edasi hoopis teistsuguse mõtte.

Oliver Laas "Kuus plakatit valitsemisest"
Teisena jäi mulle silma see kunstiline teos. See kirjeldab miltarismi ja kapitalismi omavaheliseid suhteid. Teose värvid olid must-valges, mis tugevdasid selle negatiivset mõju. Iga pilt mõjus väga kindlalt ja selgelt. Minu arvates ei olnud võimalik sellest teistmoodi aru saada. "Kõik on seotud militarismiga".  See teos tekitas algus põlgust, et oh kui suurtesse äärmustesse on mindud, kuid järele mõeldes jõudsin arusaamale, et tegelikult just sellises maailmas me ju elamegi, ning siis tundus see teos mulle nii geniaalsena. Nii lihtne ja ilmselge, kui veidikene mõelda. Igal pildil olid väga huvitavad hüüdlaused, millega veelgi antud olukorda selgitati.

Kokkuvõtteks võib öelda, et näitusel oli väga palju erineva mõttega teoseid. Ise ma väga sellist "tänapäeva" kunsti ei poolda, sest enamus teoseid nägid minu arvates jaburad välja, kuid tuleb tõdeda, et paar teost olid minu jaoks väga sügavamõttelised ja lausa suurepäraselt lahendatud. Sellised näitused on sageli väga huvitavad ja isegi huvitavamad kui vanaaja maalid, kus võib näha ühel näitusel 100 pilti, inglise aadlikest, sellistel näitustel näed sa aga totaalselt erinevaid töid, mis on väga huvitav ja mitmekesine.

No comments:

Post a Comment