Monday, May 9, 2011

Katre, 11.b

Külastasin Kumu kunstimuuseumi näitust "Armastuse, mitte raha pärast. Tallinna XV Graafikatriennaal". Ootused said peaaegu väärilise vastuse, kuid kokkuvõttes oleks näitusekülastus rohkem meeldinud, kui selleks oleks rohkem aega olnud. Tööd olid paigutatud Kumu suurde saali ja seda väga leidlikult. Kuna kaasaegsel kunstil puuduvad kindlad stiilitunnused, oli palju väga erinevaid teoseid, mis tegid üldpildi huvitavaks ja mitmekesiseks. Ruumi kujundus oma erinevate tasandike ja nurkadega aitas sellele ka kõvasti kaasa. 

Kuigi köitvaid teoseid oli mitmeid, valisin ühe pikemaks kirjeldamiseks Martin Arnoldi animatsiooni "Varjumontaaž". Ta oli varem olemasolevast materjalist eksperimenteerides kujundanud täiesti uue ja teistsuguse töö. See põhines Walt Disney animatsioonil, mille peaosas on kaks sõpra Miki-Hiir ja Pluuto. Nagu tutvustavalt lehelt lugesin, oli kaader-kaadri haaval kilelehtede abil üles võetud traditsiooniline joonisfilm trükikunsti ja mehaanilise reporodutseeritavuse teooriate seisukohast oluline arenguetapp. "Varjumontaažis" on taasanimeeritud eelpool nimetatud kaks tuntud tegelast naerdes, pöörates tähelepanu nende silmadele. Silmad on kui hinge peegel, kust võib lugeda emotsioone ja näha tegelikku olemust. Võib-olla oli oma osa ka taustal kõlaval mingil määral isegi hüpnotiseeriva mõjuga muusikal, aga kui nende kahe muidu nii sõbralikku tegelase naermist vaadata, hakkasid nad lõpuks jätma nii õela ja ebasõbraliku mulje. Tundus, nagu nad ei salliks teineteistki. Teost võiks tõlgendada nii, et isegi kui esmapilgul võib miski või keegi näida hea ja hooliv, siis lähemal tundmaõppimisel võib selguda hoopis vastupidine tõde ja tulevad esile ka negatiivsed küljed. On võimatu kindlalt öelda, mida autor ise soovis edasi kanda, aga eks iga inimene näeb töös erinevat tõlgendust.

Teiseks tööks valisin Yannick Francki "Ole oma soovidega ettevaatlik" ehk "Be careful what you wish for". Vastupanumärk, mis igas inimeses tekitab erinevaid mõtteid ja iga kord seda uuesti lugedes, võib tulla mõtteisse jälle mingi teistsugune seos. Tänapäeval on paljud ambitsioonikad inimesed muutunud oma eesmärkide ja soovide täitmisel nii nahhaalseks, et võivad vahel unustada, kas või kuidas see mõjutab teisi ning on vastavuses eetilisusega. Võib juhtuda, et inimeste soovid on läinud üle käte. Eriti kui keskenduda kvantiteedile, aga mitte kvaliteedile. Igale soovile mõeldes, tuleks süveneda sellele, kas see on päriselt koht, kuhu tahetakse jõuda, ja asi see, mis teeks inimest õnnelikuks, ja keda mõjutab selle soovi täideminek. Kord, kui soov juba täide on läinud, on seda raske, kui mitte võimatu, tagasi võtta.

Üldjoones jäin näitusega rahule, oli väga palju huvitavaid lahendusi ja teoseid. Inimesele, keda kõnetab just kaasaegne kunst, naudib kindlasti sellist väljapanekut väga.

No comments:

Post a Comment