Friday, May 6, 2011

Kristin Tammvee, 11d

Tallinna XV graafikatriennaal „Armastuse, mitte raha pärast"

Külastasin Kumus olevat näitust ,,Armastuse mitte raha pärast''. Alguses sinna minnes ei oodanud ma midagi erilist , kuna pole väga suur kaasaegse kunsti pooldaja. Kuid lahkudes kunstihoonest valdas mind emotsioonide puhang ning näitus osutus oodatust paremaks. Saalis oli kompositsioone igale maitsele, osad teosed jäid mulle siiski arusaamatuks.Näituse enda kujundus oli omapärane ja kaasaegne nagu ta olema peakski, nimelt taaskasutati puustplatesid, mis olid kaetud halli vaibaga.

 

Alguses sisse astudes jäi silma kohe kohe Ryts Monet'i ,,Vaba kui lind'', selle pildi enda mõte peale iseloomutuse lugemist sai kohe selgeks ning seda pilti esmakordselt nähes hakkasin naerma kuna alguses tundus ta lausa lapsik-igaüks suudab ju joonistada paksu linnu hamburgeri vahele.

Teiseks teoseks ,mille juurde ma kauemaks pidama jäin oli Honza Zamojski ,,Suurem on suurem'', mis kujutas endast vana paksu raamatut,mille lehekülgede keskele olid põletatud suured tähed. Kunstnik on ise haaratud muutmise ideest ning inpiratsiooni otsides kammib ta järjekindlalt läbi raamatuid, ajakirju, postkaarte ja vanu fotosid. Talle meeldib katseid teha piltide ja raamatute ainelise vormiga, nende füüsikaliste omaduste muutmissega, nt  pannes neid noatera alla, põletades või siis kasutada fumage stiili ,mille töötlemise käigus teosed tahmuvad või süttivad. ,,Suurem on suurem,, puhul tahaksin teada ,kuidas neid tähti lehe keskele nii põletada, et teised lehed, mis olid vabad jäid puutumatuks. Idee oli huvitav, kuna mulle meeldib taaskasutus ning nende kaasamine millegisse uude.

Viimasena tooksin välja Montse Carreno ,,Siirda.mind'', need pildid võtsid mind sõnatuks, mind pole enne selline tunne pilte vaadates olnud , aga neid teoseod silmitsedes ma lihtsalt ei osanud midagi öelda vaid lihtsalt seista ja vaadata. Mulle ei jõunud kohale , kuidas saab sellist tegevust nagu on organite siirdamine üldse pildina kujutada. Kuidas naine seisab ja võtab südame välja või kuidas veresooned lihtsal käe seest välja tulevad. Pildi enda mõte oli elundite siirdamine teistele inimesele ning , kuidas täiesti võõraste inimesete kehad on äkitselt seotud. Nimelt oli seal ka üks pilt , kus üks naine on maas ja teine toetab oma ühte jalga tema selja peale hoides organit käes. Kunstnik rõhutas ka seda , et kõik siirdamised ,mis tehakse on vabatahtlikud

 

Kokkuvõtteks ütleks ma ,et päris huvitav näitus oli ning isiklikult mulle jäi kripeldama M.Carreno maalid, ehk siis näitusest oli mingil määral kasu ning sai mõtlemisainet juurde.




----------------------------
PÄIKESELISED SOODUSPAKKUMISED PLASTO AKNATEHASELT
Külasta meie müügiesindusi ja saa osa imelistest pakkumistest

No comments:

Post a Comment