Sunday, May 8, 2011

Kunsti retsensioon

Käisin KUMUs näitust "Armastuse, mitte raha pärast" vaatamas. Kahjuks
oli pool näitusest minu külastuse ajaks juba suletud.
Näitusele minnes olid mu ootused suured. Osaliselt juba näituse nime
pärast. Tõeline kunst peaks teatavasti tulema ikka südamest ja
tähendusega, mitte lihtsalt raha pärast.
Näitus oli huvitav, kuid tagant järgi mõeldes oleks võinud võtta
rohkem aega, et töid põhjalikumalt uurida. Kaasaaegne kunst vajab
tihti peale pikemat mõtisklemist. Arvan, et tänapäevane kunst tahab
inimest mõtlema panna, mitte lihtsalt töö ilu nautima. Enamus töid
olid video-vormis tehtud, kuid nendesse ei olnud väga palju aega
süveneda, seetõttu jäid need ka tahaplaanile.

Minu arvamus kaasaaegsest kunstist on kahene: on lihtsalt geniaalseid
töid, milles avaneb äratundmine juba esimesel silmapilgul, kuid on ka
neid töid, mida võib vaadelda mitmeid-mitmeid kordi, kuid töö jääb
siiski arusaamatuks.
Külastatud näituselt oli minu jaoks mitmeid arusaamatuid töid, ent
siiski leidus ka mõni, mis jäi eriliselt silma. Esimene töö, mis juba
esmapilgul mulle geniaalsena tundus, oli Adal Maldonado "Paberrätt".
Kunstnik on kujutanud paberrätikukarpi, kust pungitab välja roheline
paberrätt. Karbi peal on kiri: "Towels to purify the hands of the
smell of money". Minu arvates on see väga lihtne, kuid tabav töö. Minu
esmased mõtted seoses selle tööga olid, et kunstnik on kujutanud
tänapäeva ühiskonnas vägagi levinud probleemi. Seda probleemi võiks
hoopiski ka elustiiliks nimetada. Väga paljud tänapäeva inimesed on
haaratud karjääriredelist. Nende eesmärgiks on saada võimalikult
edukaks, tõusta karjääriredeli tippu, saada enda kätte võim ja raha.
Selle eesmärgi poole püüeldes võivad nad lükata kõrvale pere ja
sõbrad, moraalitunde ja kõige muu tähtsa; peaasi on saavutada edu.
Kogu tänapäeva ühiskond on rajatud rahale. On peaagu, et võimatu
kaasajas hakkama saada rahata ja seetõttu on ka inimkonna mõtted
pidevalt rahal: kuidas peret toita, ent siiski katust pea kohal hoida;
kuidas teenida rohkem raha, et saavutada oma unistused; kust kokku
hoida, et raha nii palju ei kuluks, jne.. Raha tekitab nii häda ja
viletsust kui ka mõne jaoks õnne ning täidab unistusi.
Ka sellel samal kunstimuuseumil, seda külastavatel inimestel ja
teoseid esitlevatel kunstnikel on raha lõhn juures nii mitmeski
mõttes. Kunst on tänapäeval samuti mitmetel viisidel raha peal väljas.
Mäletan, kuidas mu vanaema mulle väiksena ütles, et alati peale rahaga
tegelemist peaks käed ära pesema, sest see on räpane – käinud läbi nii
mitmete käest. Seda lauset saab mitmeti mõista. Esiteks, räpane on ta
tõesti, kui langeda mikromaailmasse: igasugu batsillid ja nakkused,
mis raha kaudu levida võivad. Teiseks, raha paneb inimesi räpaseid
tegusi tegema. Raha näitab võimu ja võimuihaluses võib teha
igasuguseid räpaseid tegusi, peaasi, et ühiskonnas kõrgem
positsioonile tõusta. Kuigi räpased teod ei seostu alati edu
saavutamisega. Mõnda inimest on kerge lihtsalt rahahimu pärast
jubedaid tegusi tegema panna.
Küll oleks lihtne, kui sellised dollarirohelised paberrätid suudaksid
tõesti käed raha lõhnast puhastada!

Teine töö, mis köitis mu tähelepanu, oli Oliver Laasi "Kuus plakatit
valitsemisest".
Kunstnikul oli üleval kuus plakati moodi tööd, kõik samasuguse tehnika
ja kompositsiooniga ning plakatitel oli tabav ja sügavamõtteline
loosung. Silma jäid need tööd oma huvitava väljanägemise poolest. Juba
esmapilgul töid silmitsedes, jäi mulje, et need peidavad endas mingit
sügavamat mõtet. Osad loosungid olid ladina keeles ja seetõttu mulle
arusaamatud, ent see ei teinud töid vähemhuvitavamaks.
Piltidel oli kujutatud erinevaid temaatikaid: militarismi, usuteemat,
kultuuri, julgeolekut jm. Esimene töö loosungiga "Ego sum pastor
bonus. Bonus pastor animam suam dat pro ovibus." ("Mina olen hea
karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. "), kujutas
varustuses sõdureid, ilmselt oma riiki kaitsmas. Kuna näituse
temaatika on raha, siis arvan, et kunstnik on rõhunud tõsiasjale, et
üldjuhul kulub suurem osa riigi rahast militarismile ja julgeolekule.
Plakatil reas olevad sõdurid on kõik valmis oma riigi eest surema.

Teine töö loosungiga "Ego quidem absens corpore praesens autem spiritu
iam iudicavi ut praesens eum qui sic operatus est" ("Sest mina, ehkki
ihulikult eemal, ent vaimus kohal, olen otsekui teie juures viibides
juba teinud otsuse selle kohta, kes nõnda on elanud") portreerib
mitmeid turvakaameraid ning jälgimismonitore. Kaasajal on pea iga maja
nurgal üks või rohkem turvakaameraid. Ka kosmosest, satelliitide abil
on võimalik Maa peal toimuvat jälgida. Kogu turva- ja jälgimissüsteem
on nii arenenud, et see on ehk tekitanud hoopiski vastupidise
reaktsiooni. Varsti ei tunne inimene end isegi tänaval jalutades
vabalt, sest kunagi ei tea, kas keegi on sind kuskilt nurga pealt või
hoopiski ülalt jälgimas.

Ülejäänud plakatid olid veel loosungitega: "Inquirat pacem et
persequatur eam" ("Otsigu rahu ja taotlegu seda"), "You have
permission to rent back your own culture" ("Sul on luba omaenda
kultuuri tagasi rentida"), "Multi autem sunt vocati pauci vero electi"
("Sest paljud on kutsutud, aga vähesed valitud").
Viimasel tööl, loosungiga: "Forgive me father for I have sinned"
("Andesta mulle isa, sest olen teinud pattu"), on kujutatud mees
psühholoogi seansil. Psühholoogiks tundub olevat Sigmund Freud.
Huvitav on see töö seetõttu, et kunstnik näib tõmbavat paralleele
preestrile pihtimise ning psühholoogi seansi vahel. Kui selle üle
sügavamalt mõelda, siis ongi need väga sarnased teemad. Preestrile
räägitakse oma mure ära ning seeläbi vabanetakse oma patust.
Psühholoogiga on lugu suhteliselt sama. Inimene räägib oma
läbielamistest ja probleemidest ning psühholoog aitab neid mõista ja
lahti mõtestada ning selle kaudu inimest aidata.
Kunstniku tööde tausta uurides leidsin, et autor ongi taodelnud
plakati-taolist esitlusviisi ning kompositsioon on sarnane dollari
omale. Reklaami tehaksegi eelkõige raha eesmärgil. Reklaam =
tähelepanu, tähelepanu = potentsiaalselt rohkem tarbijaid, rohkem
tarbijaid = rohkem raha. Laasi teostes väljendub see riigi kontekstis.
Riik on alati see, kellel on raha ning rahal on kokkuvõtvalt kaks
tähendust: raha kui kaup ja raha kui võlg.
Kunstnik on öelnud, et plakatite teemad on kõik seoses allutamise või
allumisega. Seda näitavad ka loosungid.
Kunstniku tööd on veel sügavama tähendusega kui esmapilgul paistab.
Autor on oma tööd väga põhjalikult läbi mõelnud ning leidsin
taustauuringut tehes iga plakati juurde käiva selgitava loo. Minu
jaoks on need tööd oma tähenduselt ja väljanägemiselt väga
muljetavaldavad. Autor sai selle tööga ka Olev-Soansi stipendiumi.


Ines-Issa Villido,
11a

No comments:

Post a Comment