Wednesday, May 4, 2011

Lenna Hainsoo 11D

Käisin Kumus vaatamas kaasaegse kunsti näitust „Armastuse, mitte raha pärast“. Graafikatriennaal kujutab endast kaasaegse kunsti kõige uuematele suundmustele avatud olemist ning pöörab tähelepanu Baltimaade kunstile. Olenemata sellest, avastasin, et olen valinud välja just mitte Baltimaade kunstnike tööd.

 Teosed olid üles pandud suurde saali, kus osad neist olid tellingutest ehitatud erineva kõrgusega platvormidel, ning teised vastavalt teosele- kas seina külge kinnitatud, või muul traditsioonilisel viisil eksponeeritud.

 Kuna kaasaegna kunst rõhub pigem kontseptsioonile ja mitte niivõrd teostusele, siis on tänapäeva kunstitaiesed pigem lihtsama ülesehitusega, aga väga läbimõeldud. Just lihtsa teoviisi ja keeruka mõtte pärast ei saa kaasaegse kunsti näitusel saalist niisama läbi jalutada, vaid peab uurima töö tagamaad ja tausta, muidu võib asi tunduda väärtusetu või isegi labaselt lihtne.

 Näitus rõhus minu meelest tänapäeva ühiskonna liigsele meelelahutuslikkusele ning sellele, et elu peaks natuke reaalsemalt võtma. Selle mõtte väga heaks näiteks on Portugalist pärit kunstniku Paula Rego värvilises litograafiatehnikas tehtud maalid, mis kujutavad veidi ehk väärastunud peresuhteid, mis panevad vaatajat mõtlema nende endi teguviisi üle. Teosed kujutavad näteks ema jootmas oma lapsele alkoholi ja sigaprintsi oma õega amelemas.

 Teine mõjuv teos oli siiditrükiga valmistatud plakat, mis oli üles pandud linnaruumi. Töö autor on Indias sündinud, aga Norras elav Soroush Kamyab, kelle teos tsiteerib grafitit, mis tekkis mõned aastad tagasi Tate Moderni ümbruskonda. Anonüümse linnaruumi elemendina tekitas see elevust kõigis elanikes ning pani mõtlema. Postri peal on kirjutatud suurelt ja mustalt: „I KNOW I HAVE LOST“, mis on ühtlasi ka töö pealkiri. Iga inimese paneb see töö erinevas suunas mõtlema: kes või mis on kaotatud? tee, rahakott või armastus?... Mõte on esitatud nii lihtsalt ja robustselt, et see pakubki kõige kummalisemat võlu. Arvan, et kunstniku eesmärk selle tööga ongi konkreetsele lausele või mõttele tähelepanu tuua ja panna meid mõtlema, millest või kellest ma ise oleme ilma jäänud. Mõnes mõttes ongi hea, et töö teostus on lihtne ja labane, see ehk annabki mõtte lihtsamalt ja arusaadavamalt edasi.

 Minu jaoks natuke šokeerivad või veidi ehmatavad olid ka väikeste tüdrukute joonistused, kes ütlesid: „Minust saab tulevikus prostituut.“ See lause ja kontseptsioon pani väga mõtlema, et elu alguses on kogu olek nii siiras ja puhas, kuid hiljem see kõik muutub. See andis väga hästi edasi näituse üldise mõtte: rohkem mõtlemist!

No comments:

Post a Comment