Sunday, May 8, 2011

Maarja-Liis Loo 11.A



Külastasin kaasaegse kunsti näitust “Armastuse, mitte raha pärast”, mis oli üles seatud KUMU suurde saali. Sisenedes näituse ruumi, hakkas silma kohe teoste eripärane paigutus, kõrva paitasid erinevad kummalised helid ning südamesse jäi täiesti uus kogemus. Mitmed tööd küll minuni ei jõudnud, kuid siiski oli väga meeldiv istuda tellingutel ning süveneda keeruliste teoste hingeellu ning neid lahti mõtestada.


Esimene töö, mille mõtet üritan lahti juurida on Yannick Francki plakat “BE CAREFUL WHAT YOU WISH FOR”. Esimese hooga läksin sellest lihtsalt mööda, kuna see lebas lihtsalt abitult laua peal ning ma ei suutnud näha selles mitte mingit sügavat mõtet. Plakat oli väga lihtne, kahevärviline. Kuidagi igapäevane ning märkamatu. Kohati isegi igav. Mulle meeldiks seda näha tänaval, teiste värviliste plakatite seas, kus ta oleks eriline ning silmatorkav, kus see lihtne lause paneks su otsekohe mõtlema. Hiljem siiski jõudsin plakati juurde tagasi ning haarasin selle kõrvalt pihku postrit tutvustava brošüüri ning lugedes sealt sõnu “Cause you might just get it” hakkasin mõtlema, et see tõesti ongi nii. Enne kui soovida teisele halba, tuleks mõelda, kas ikka tõesti tahetakse, et just nii läheks. Hetkeks võib saavutada rahulolu, kuid kas see ka pikas perspektiivis sedamoodi jääb. Soovides palju raha, tuleb mõelda kas see su ka õnnelikuks teeb. Või kui me vaatleme seda kunsti seisukohalt. Alati on olemas mingid soovid ja ootused šedöövri osas, kuid kui me soovime näha midagi tuttavat, siis see pole ju enam kunst selle õiges mahlasuses, vaid miski, mis on juba kogetud. Seega soovides näha midagi tuttvat teoses, ei pruugi me enam näha selles kunsti. Seega, oma soovidega tuleb olla ettevaatlik. Tagantjärele tarkus ei aita, tark tuleb olla õigel ajal, õigel hetkel, koguaeg.


Teine töö, mis minus suurt huvi tekitas on Maria Elina Kausalaineni fotoseeria, mille pealkirjaks on ta pannud “Perekond on...”. Fotod olid raamitud ning üles riputatud seinale. Need olid mustvalged ning väga lihtsad ja ilustamata. Erinevad perekonnad erinevates looduskaunites kohtades. Mida tähendab erinevad perekonnad? Olid esindatud nii klassikaline, ühiskonna poolt aktsepteeritav perekond, homoseksuaalne perekond, perekond, kus mees ja naine on erinevast rassist ning teisigi , seega väga paljud erinevad peremudelid. Fotoseeria tekitas minus huvi, sest autor on käsitlenud teemat, mis on hetkel väga aktuaalne. Minu jaoks on väga frustreeriv, et meie ühiskonnas ei peeta inimlikuks mittetraditsioonilisi kooselu vorme. Miks ei aktsepteerita homoseksuaalide abielusid, miks neid vaadatakse teistmoodi, kui nad ühiselt ning hoolivalt kasvatavad lapsi? Miks ei meeldi ühiskonnale, kui valge naine on abiellunud mustanahalise mehega või hoopiski hinduga? Ning siit jõuame veel tõsisema probleemini, milleks on usk. Lihtsam vorm sellest on loomulikult see, et ei aktsepteerita erinevate religioonide esindajate abielusid või kooselu, kuid kindlasti palju keerulisem ning ka ohtlikum mõju on usul poliitikale, millesse ma täna kaevuma ei hakka. Minu arvates püüab autor tööga väljendada, kuidas ta sooviks, et kõikidel erinevatel peremudelitel oleksid samasugused õigused, majanduslikud toetused, et kedagi ei diskrimineeritaks selle pärast, keda nad on otsustanud armastada. Armastus ei küsi sugu, rassi, vanust, ei küsi midagi. Meie ühiskonnal oleks aeg oma mõtetega jõuda 21. sajandisse ning olla mõistvam, hoolivam ning, mis kõige tähtsam, õiglasem.

Võin öelda, et olen õnnelik, et valisin külastamiseks just selle näituse. “Armastuse, mitte raha pärast” kinnitas mulle, et kui vaid tahta, võib ka väga lihtsates asjades kunsti näha. Mulle meeldis, et ekspositsioonil oli kasutatud väga mitmekesiseid tehnikaid, mida ma varem silmanud pole. Kuigi oli mul suuri raskusi aru saada enamiku tööde mõttest, olen selle huvitava kogemuse eest tänulik, sest kuidagi juhtub ikka nii, et kunstimuuseumisse toob mind ikka ja jälle ainult kohustus kirjutada retsensioon. Loodan, et see aja jooksul muutub, sest iga kord, kui ma jälle muuseumisse lähen, soovin sisimas, et ma satuks sinna ikka tihemini.  

No comments:

Post a Comment