Sunday, May 8, 2011

Maret Kimmel, 11.b

Külastasin Kumu kaasaegse kunsti näitust „Armastuse, mitte raha pärast". Kunstimuuseumi minnes ootasin eelkõige leida enda jaoks midagi uut ja huvitavat, samuti päevakorrast. Praeguses materiaalses ühiskonnas on kindlasti vaja rõhutada armastuse tähtsust ning seda, et asju tuleb teha südamega, raha on teisejärguline. Lisaks olin eelnevalt kuulnud, et seal leidub alaealiste silmadele vaatamiseks mittesobivaid väljapanekuid, mis suurendas vaid mu uudishimu.


Esimene töö, mis mulle enim mõtteainet pakkus on Paula Rego „Mänguaeg". Ka tema teised taiesed olid huvitavad, kuid see kajastas just ühiskonnakriitikat ning väärastunud peresuhteid. Värvilises litograafiatehnikas tööl võib näha ema ning tema kasvavat võsukest läbi erinevate eluetappide, seejuures igas olukorras on mängus alkohol, mida surutakse peale ka lapsele. Tänaval võib tihti näha noori emasid laps käekõrval ning koni käes, samuti poes, kui mähkmete kõrvale laotakse letile suitsupakke ning alkoholi. Maalikunsti lisamine graafikatehnikale aitab välja tuua tähtsamaid detaile. Kass, kes kõike toimuvat pealt vaatab, kujutab ühiskonda, kes teeb pähe mureliku näo, kuid seejuures midagi ette ei võta. „Mänguaega" sobib iseloomustama ütlus "Käbi ei kuku kännust kaugele", sest lapsed sirguvad just selleks, kelleks vanemad nad kasvatavad ning armastus sõltuvuse vastu ei tohiks kunagi saada tähtsamaks kui järeltulijad.


Stacey Steersi „Fantoomi kanjon" on animafilm, mis põhineb tema kollaažidel, kus iga leht moodustab ühe kaadri. Tulemust arvesse võttes võib kindlalt väita, et ligi 4000 lehest kokku monteeritud animatsiooni töömahukus tasus end ära. See räägib ühe naise fantastilisest teekonnast, mis on kujutatud kui tegelikkust peegeldav unenägu. Oma retkel satub ta tihti teiste meelevalda, tundes vaheldumisi armastust, iha, ängistust ning meeleheidet. Nõnda kulgevad ka inimeste teed, leidmaks kas tõde, ennast või millelegi tähendust. Olulisel kohal on motiiv kala, mis on ühest küljest kui meheliku seksuaalsuse sümbol, kuid omab ka mütoloogilist tähendust. Alles hiigelkala seljatades jõuab naine õndsasse paika ehk maalilisse kanjonisse, mis tähistab tema teekonna lõppu. Elus tuleb osata võidelda takistustega, et jõuda selleni, mis on tõeliselt tähtis.


Kokkuvõttes jäin ma näitusega väga rahule, kujutatud oli väga palju teemasid ning need olid väljendatud erinevatel viisidel. Arvan, et näituse eesmärk on panna inimesi rohkem tähelepanu pöörama armastusele ning väärtustele, sest kui raha tuleb ja läheb, siis need jäävad ikkagi alles.

No comments:

Post a Comment