Sunday, May 8, 2011

Ott Mõtshärg 11.B

Käisin Tallinna vanalinnas asuvas Haus galeriis üleval olevat näitust vaatamas, millel nimeks "Maneristlik Hing". Enne sinna minekut ei lootnud ma mitte mingit elamust saada, kuna ma ei suuda kunsti mitte mingil moel hinnata. Ette rutates olgu öeldud, et täpselt nii ka läks. Näitus ise oli Rein Kelpmani maalidest, kelle kohta on öeldud, et ta tööd on "kelpmanlikud". Selle väitega ma nõustun, kuna sellist näitust polnud ma varem külastanud.

Kui aus olla, siis esimene asi mis mulle näitusel silma jäi oli keldrikorrusele viiv trepp : see oli väga kunstipäraselt lahendatud, mida ma isegi kirjeldada ei oska. Jõudes sinna ruumi, kus olid Kelpmani maalid, jäi mu silm teosele "Hilislõunane eksperiment". Mainitud teost vaadates tekkis pähe kohe küsimus:kumb oli ennem - pealkiri või maal ise. Ma kaldun küll arvama, et kõigepealt valmis siiski maal ja seejärel pealkiri, kuid mina oma vaimusilmas nähes ainult pealkirja kujutaks maali ette üpris sarnaselt nagu seda oli teinud autor. Seda sellepärast, et maal ise oli maheda kollasevärviline, mille peal olid kujutatud paar teist värvi geomeetrilist kujundit. Võib-olla tahtis autor näidata, et just lihtsuses peitub ilu.

Teine maal, mis mulle pealkirja pärast meelde jäi, on
"Näljane maja". Sellest pealkirjast tuleb väga hästi välja tänapäevase kunsti loomus - kasutatakse täiesti vastandlikke ja kokku mittesobivaid võtteid või sõnu. Kui sajand-paar tagasi oli kunst raamide sees, millest üle astumine ei tulnud kõne allagi, siis nüüd on seis hoopis teine. Mulle selline mõtteviis meeldib, kuid see maal seal näitusel küll mitte. Ma ei mõista, miks paneb autor ühele maalile väga sobiva pealkirja ja teisele täiesti teemast välja nime. Mõeldes pealkirjale "Näljane maja", loodaks näha midagigi sellega seoses, kuid antud maaliga pole sellel midagi ühist. Sellel maalil, nagu ka kõikidel teistel seal näitusel, oli kujutatud loogikavastaselt geomeetrilised kujundid, mis olid täiesti absurdselt üksteise otsa, külge või peale maalitud. Justnimelt selle pärast ma ei suudagi kunsti hinnata ega mõista - mis mõttega kujutada mittemidagi ütlevaid kastikesi ja kolmnurkasid ja siis panna sellele mitte kuidagi konteksti minevat pealkirja.

Pärast tööde vaatamist tundus mulle, et autor tahtiski selle näitusega näidata, et ükskõik millisel kritseldusel on siiski olemas ka kunstiline väärtus, mida mina totaalse kunstivõhikuna vaadata ei oska ning ausaltöeldes ei tahagi.

No comments:

Post a Comment