Monday, May 9, 2011

Piia Mai Kasemaa 11.b

Külastasin Tallinna Vanalinnas olevat Haus galeriid. Seal oli üleval Rein Kelpmani näitus nimega Maneristlik hing. Ma ei olnud sellest kunstnikust enne midagi kuulnud, seega ei osanud näitusest midagi oodata. Jõudes alla keldrikorrusele nägin seintel kauneid värvilisi maale, mis köitsid mu silmi igast nurgast. Vaadates ringi ei osanud ma välja valida oma lemmikut. Kunstniku väljendusviisist arusaamiseks vajasin aega ja süvenemist. Kõik need tööd olid isemoodi erilised ja oma juttu jutustavad.

Rein Kelpman on Eesti kunstis juba ammu oluline nimi ning kuulub nende kunstnike hulka, kelle teoste hinnad järjest tõusevad. Enda kohta ütleb ta kunstis iseõppija. Väljenduslaad on meditatiivne, koloriit piiratud mõnede värvitoonidega, kuid sageli peenetele toonivarjunditele üles ehitatud. Kompositsioonides on edasi arendatud geomeetrilisi algeid, kasutab ka kollaažimeetodit.

Lõpuks siiski valisin välja kaks tööd. Esimeseks oli „Kuis küll kujutada lõpmatut eimiskit?"(õli, akrüül, segatehnika, lõuend). Maal koosnes kahest osast. Sellel oli kujutatud erinevaid geomeetrilisi kujundeid, mis olid igaüks ise värvi. Maal nägi välja väga kirev ja rõõmus, kuid miski tekitas selle juures mulle salapära. Silmad kinni pannes ja seda maali endale ettekujutades hakkas pilt järjest suuremaks ning suuremaks muutuma. Lõpuks oli kogu pilk täis kujundeid, millele lõppu ei tule. Sain aru, mida kunstnik tahtis selle pealkirjaga väljendada.

Teiseks tööks valisin „Kanali kohal". See maal tundus mulle hästi tavaline ja lihtne, lausa nii lihtne, et ei uskunudki alguses, kas tõesti kunstnik tahabki ennast nii väljendada, või olen mina lihtsalt tööst valesti aru saanud. Siis mõtlesin endamisi, et kunst ei peagi ju olema ääretult raskelt ja keeruliselt tehtud teos. Lihtsuses peitub võlu. Maalil oli kujutatud, kanalit pealtvaates. Kanali kõrval lisaks ka mingi pisikese hoone kollane katus, ülejäänud pildist oli pruun maastik. Mulle meeldis see pilt väga. See oli põnev ja mõnesmõttes naljakas.

Näituse pealkiri Maneristlik hing, tundub üsangi põnev. Maneristlikud teosed on magusate värvitoonidega, ilutsevad, keerukad, kirjeldavad, teatraalsed. Sellised teosed olid ka Rein Kelpmani näitusel. Tema lõbus värvidemäng tõi kevade südamesse.

Näitus jättis mulle üsnagi sügava mulje, hiljem linnapeale jalutama minnes mõtlesin pikka aega nende maalide üle. Silme ette kerkisid veel kaunud värvilised kujundid ning müstilised jooned.

Mulle meeldib külastada kunstinäituseid, eriti veel kaasaegseid. Varem ei ole ma Eestisse selliseid näitusi vaatama jõudnud minna, küll aga välismaal mitmeid kordi. Nüüd tean, et ka meie oma riigis on väga andekaid inimesi, keda tasub vaatama minna.




----------------------------
Surfa netis TASUTA, räägi sõpradega TASUTA ja saada SMSe TASUTA!
Smart-kõige kõvem kõnekaart!

No comments:

Post a Comment