Sunday, May 8, 2011

Rasmus Mühle 11.B

 Külastasin 06. mail Tallinna vanalinnas asuvat Haus galeriid. Seal oli parasjagu üleval näitus nimega "Maneristlik Hing". Külastus ei alanud just kõige paremini. Algselt läksin Kunstihoone näitust vaatama, nagu soovitatud. Kohale jõudes selgus, et seal näitust enam ei ole. Siis läksin ArtDepoose, kuid seal ootas mind ees sama saatus. Lõpuks jõudsingi Haus galeriisse. Parasjagu oli seal Rein Kelpmani maalide näitus. Kuna ma ei olnud temast eelnevalt midagi kuulnud, siis ei olnud ootused ka väga suured. Näitust vaadates, pidin tõdema, et mu eelarvamus ei pidanud paika. Nii mõnigi maal oli imetlusväärne ja sügavalt mõtlema panev.

Esimene maal, mis silma jäi oli „Hilislõunane eksperiment". See oli esimene teos, mis trepist alla tulles otsa vaatas. Eriliseks tegi maali selle värvid. Kui kõik teised olid tumedamates ja tuhmimates toonides, siis "Hommikune eksperiment" oli erksa kollasega värvitud. Kui ma maali nime lugesin tekkis küsimus, kas hilislõunane eksperiment tähendab, et kunstnik on üritanud kujutada päikeselist päeva või on ta teised maalid värvinud õhtul ja nüüd eksperimenteeris kuidas tuleb maalimine välja päeval. Mingi tagamõte tal igatahes selle nime puhul oli, sest nagu ennem mainisin, siis see maal erines teistest totaalselt.

Teine teos, mis pani mõtlema oli "Kuis küll kujutleda lõpmatut eimiskit?". Samal teemal oli tehtud kaks maali ja need rippusid galeriis kõrvuti. Maal iseenesest ei ole nagu midagi – tumedate värvidega hulknurgad. Piltide nimi seletaski nende mõtet. Kelpman ongi kujutanud eimiskit. Maalil ei ole mingit mustrit ega korrapärasust. Seda värvide kogu saabki lõpmatult jätkata, sest teemast mööda ei olegi võimalik minna.

Kolmas maal, mis meeli köitis oli "Näljane maja". See oli teistest maalidest kõige detailirohkem ja samuti oli kasutatud ka kõige rohkem erinevaid värve. Kui ma esimene kord seda pilti vaatasin, tundus, et väike laps on üritanud joonistada kaubikut ja selle pärast kirjuks värvinud. Teine kord kui seda vaatasin, olin juba nime lugenud ja kuidagi suutsin sealt maja üles leida. Kuid miks see maja näljane peaks olema? Võib-olla kuna taust on hämara kollasega värvitud, viitab see varajasele hommikule ja eks me kõik ole hommikul näljased. Lõppudelõpuks on see teos ikkagi kõige absurdsema nimega absurdsem maal.

Kui näitusel oli mitu tiiru peale käidud, oli selge, et kõik ta tööd on kujutatud läbi geomeetria. Võib-olla tahtiski Kelpman näidata, et ka läbi geomeetria on võimalik teha maale ja igaüks võib sirgeid jooni tõmmates ning erinevaid värve kokku pannes teha kollektsiooni oma töödest ja selle galeriisse üles panna.

No comments:

Post a Comment