Monday, May 9, 2011

retsensioon

Saara Liis Mälksoo 11.c

 

4.mail, kohe pärast rasket koolipäeva, seadsin oma sammud koos kahe sõbrannaga Kumu Kunstimuuseumi poole sealset graafikatriennaali „Armastuse, mitte raha pärast" vaatama. Mingeid eeldusi mul polnud ning läksin sinna suhteliselt ükskõikse suhtumisega. Kahjuks oli tol päeval 5.korrus suletud ning nägin ainult Suures saalis olevat näitust.

 

Esimesena jäi mulle silma Reinis Hofmanise fotoseeria „Müüa". Kunstnik on pildistanud Läti maapiirkondade maastikke ning neid kõik ühendab silt „Müüa". Fotoseeria suhestub hiljutise kinnisvarabuumi tagajärgedega Lätis. See teema pole võõras ka Eestile – sõites näiteks Tallinnast Tartusse võime kohata mitmeid silte, kus mingisugune maalapp või maja on müüa. Fotod on enamasti talvel tehtud ning seetõttu on üldmulje hall, mis teisalt iseloomustab päris hästi praegust majandusolukorda.

 

Möödudes Paula Rego loomingust, köitis mind tema värviline litograafiatehnika. Kõige eredamalt on mul meeles aga „Sigaprints ja tema teine õde". Rego paljud tööd on negatiivse alatooniga – vägivald, julmus, must huumor. Eelmainitud pildil on kujutatud naist, kelle peal on siga ehk tema mees(tuntud ütlus „Mehed on sead"). Võiks arvata, et mees on alkoholijoobes. Samuti näen, et mehel on naise üle võim ning naine laseb endaga kõike teha. Vastasel juhul võib asi vägivaldseks minna. Naise näost on aru saada, et mehe tegutsemisviis on talle vastumeelne. Rego teistelt piltidel(nt. „Toitmisaeg") on samuti kujutatud alkoholismi.

 

Näitusesaalist välja astudes ei tundnud ma end lummatuna kaasaegsest kunstist. Pigem olin saanud lihtsalt ühe kogemuse võrra rikkamaks. Ma pole kunagi eriline kunstiinimene olnud ning arvatavasti ei saa ka olema. Soovitan seda näitust nendele, kes arvavad endas olevat natukenegi kunstisoont.

No comments:

Post a Comment