Sunday, April 29, 2012

Liis 11a

Külastasin Tallinna Kunstihoones näitust „Eksootika". Näitus oli küll mitmekülgne, kuid ootasin midagi enamat, sest kui näituse tutvustust lugesin, oli sinna lisatud ka pilt, mis oli paljutõotav. Kohale jõudes selgus aga, et ülejäänud tööd sellises stiilis ei ole ning see valmistas pettumuse. Näitusel olles valdasid mind väga erinevad emotsioonid, sest oli teoseid, mida vaadates-kuulates läks süda pahaks, kuid oli ka teoseid, mis pakkusid väga positiivseid elamusi. Samuti oli teoseid, mille tagamõttest aru ei olnud saada. Arvustamiseks valisin välja kaks tööd, mis mind enim kõnetasid.

Kõige paremini õnnestunuks oli kindlasti Tone Kristin Bjordami teos „Korall", mis valmis 2009. aastal. Tegemist on 37-aastase Norra kunstnikuga, kelle looming on tihti inspireeritud loodusest.

Esimene reakstioon seda teost vaadates oli väga positiivne. Tegemist on videoga, kus on filmitud erinevate värvide segunemist ning tulemus on ülimalt efektne. Kuna teost saab näha suurelt ekraanilt, siis on see koheselt pilkupüüdev. Video on ise 12 minutit pikk, kuid olenemata hetkest, on seda huvitav vaadata. Iga hetke sellest videost saaks kujutada maalidena ning tulemus oleks väga ilus. Segunevad värvid moodustavad iga vaataja jaoks erinevaid kujundeid: pilvi, suitsu, plahvatusi, maastikku, või -nagu teose pealkirigi vihjab- koralle. Minule seostus töö kõige rohkem korallidega, sest nägin pealkirja enne teost ning ilmselt mõjutas see juba mu kujutlusvõimet, kuid rohkem, kui koralle, nägin ma seal lihtsalt väga põnevat värvide segunemist. Selline teos toob hästi esile, kui erinevad on inimeste kujutlusvõimed ning mõtlemine. Samal ajal, kui üks vaataja mõtleb kujundite peale, mis moodustuvad, mõtleb teine võib-olla keemiliste reaktsioonide ning video üldise teostuse peale.

Teos jutustab igaühele kindlasti erinevat lugu, kuid minul tekkisid assotsiatsioonid inimese elulooga. Kui inimene sünnib, on ta alguses küllalt üksi, kuid mida aeg edasi, seda rohkemate inimestega on ta seotud ning selle tõttu segunevad selle inimese vaated, mõtted, eluviisid teiste omadega-samamoodi nagu teoses värvid omavahel.

Väga hea oli kunstniku teostus. Värvide segunemist annab kõige paremini edasi just video. Kui video asemel oleks olnud näiteks pildiseeria, mis püüaks sama mõtet edasi anda, ei oleks see kindlasti olnud nii efektne. Teosele oleks minu arvates juurde andnud heli, mis imiteeriks nt mingisuguseid merehääli. Näitusel oli aga „Koralli" kõrval teos, mis tegi üsna häirivat häält ning tegelikult segas nautimast rahustava alatooniga teost.

Teiseks tööks valisin Jaan Toomiku „Kasvuhoone". Tegemist on maaliga, kus on kujutatud kasvuhoonet õhtuhämaruses ning kahte meest seal sees. See teos torkab saalis kohe silma, sest teisi maale seal ei ole. See on tehtud erksamate värvidega, kuid samas mõjub siiski rahustavalt, sest samas ruumis on veel võimalik vaadelda küllalt sürrealistlikke hambaproteese ning põdrasarvedega mannekeeni. Teost vaadates meenub koheselt mu vanaema ja vanaisa maakoht ja seal olev kasvuhoone ning sellega seotud mälestused. Töö kohta uurides selgub, et kunstnik on mitmeid töid pühendanud oma isale, sest neil ei olnud piisavalt võimalust koos olla-isa suri, kui Toomik oli 9-aastane. Peale selle informatsiooni teada saamist seostaksin maali kunstniku endaga: isa ja poeg veedavad koos aega, jagatakse elutarkusi, nõuandeid eluks. Küsimuseks jääb mulle, miks on töö nimi just kasvuhoone või miks on kunstnik paigutanud inimesed just kasvuhoonesse. Minu arvates oleks võinud maal ka pisut suurem olla, sest siis oleks ta ilmselt veel ligitõmbavamalt mõjunud.

Teos on iseenesest hästi tehtud, sest jätab mulje nagu hakkaks pilt kohe-kohe liikuma. Lohakate akrüülivärviste pintslitõmmetega on saavutatud selle elulisus. Väga suurt rolli teoses mängib valgus. Kunstnik on suutnud maalil saavutada selle täiuslikkuse ning see muudab töö eriti efektseks. Teose professionaalsuses ei olegi põhjust kahelda, sest Toomikut võib pidada rahvusvaheliselt enim tuntud kaasaegseks Eesti kunstnikuks, kes on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu.

Kokkuvõtteks võin öelda, et ei kuigi ma ootasin näituselt rohkem, oli seal siiski töid, mis jätsid väga positiivse mulje ning muutsid minu senist arvamust kaasaegse kunsti kohta.

2 comments:

  1. Ka mulle meeldis väga Jaan Toomiku teos "Kasvuhoone", sest tegu oli näituse ainsa maaliga. Kui Liisi arvates oleks maal võinud natuke suurem olla, siis mulle just meeldiski, et pilt oli suuruselt väike, sest oma miniatuursusega paelus ta mind veelgi rohkem.
    Samuti nõustun selles osas, et ka mina ootasin näituselt rohkem, kuid kuna tõesti mõned teosed olid väga erilised, jäin käiguga rahule.

    Triin Narva, 11a

    ReplyDelete
  2. Üks minu lemmikumaid töid sellelt näituselt oli samuti "Korall". Mulle meeldib väga Liisi võrdlus inimese elu ja värvide segunemise vahel. Väga huvitav on see, et mina enda jaoks mõtestasin seda tööd lahti tuues samuti võrdluse inimese eluga, aga tegin seda veidike teisest küljest.
    Samuti meeldib mulle antut retsensiooni juures see kui emotsionaalselt ja huvitavalt Liis on suutnud end väljendada.
    Reelika 11.d

    ReplyDelete