Monday, April 16, 2012

Näituseretsensioon Lisa Mai 11c


 
Kaido Ole. "Kena kangelane ja küllaga vaikelusid."

Astudes sisse näitusesaali Kumu esimesel korrusel, on võimatu mitte pöörata tähelepanu Kaido Ole teosele "Kena kangelane". See haarab näitusekülastaja pilgu kohe, laiudes suurel seinal keset näitusesaali. Esialgu ma sellele suuremat tähelepanu ei pööranud, arvates, et see on maal nagu iga teinegi kõnealusel näitusel. Mõne hetke pärast mõistsin, et selle teose ümber keerleb kogu näitus. Sellest oleks ehk vähegi nutikam siiski kohe aru saanud. Uuesti näituse pealkirja lugedes aiman, et selle teose nime leiab isegi näituse pealkirjast: "Kena kangelane ja küllaga vaikelusid." Niisiis, minu esimene reaktsioon polnud just suurem asi. Veelkord Ole üllitist silmates, haarab mind maali mitmekülgsus. Pildi nurgas seisab inimene (arvatavasti kunstnik ise?), pildi keskel laiub suur inimkuju. Just inimkuju, sest päris inimese moodi ta ometi pole. Jalalabade asemel on tal rattad, ning nägu looritab must nurgeline kujutis. Inimkuju keskel on tuli, tulest väljuvad mitmed kiired. Arvan, et tuli sümboliseerib elu, ning sellest väljuvad kiired räägivad inimeste tahtmisest kõike teha ning kogeda, suutmatusest teha vahet olulistel ning mitteolulistel asjadel. Teos pole ühtne, sest see ei koosne ühest pildist. Vaid seinale on justkui lisatud mitmed väiksemad pildid, mis moodustavad terviku. Kiired langevad teose erinevatele osadele, milleks on erivärvilised pildid. See väljendabki minu arvates ideed, et inimene üritab hoomata kõike korraga. Värvilised tahud on justkui ka elu erinevad küljed. Inimkuju pea on kujutatud mustana. Minu silmis tähendab see seda, et inimene kobab pimeduses, teadmata ka ise mida ta elult tegelikult tahab. Arvan, et kunstnik tahab meid panna mõtlema sellele, kuidas meie elu pidevalt millegi ümber keerleb. Seda tähistavad ka rattad jalalabade asemel. Me ei oska oma elus vajutada stopp nuppu, et nautida elu ise, vaid paneme oma elu pidevalt keerlema millegi ümber. Loomulikult tiirleb elu meie enda ümber, millele viitab ka teose nimetus "Kena kangelane". Me oleme ju ise oma elu kangelased.
Kui teos oleks teistes värvides, näiteks mustvalges, muudaks see elu pigem igavaks ja ühekülgseks. Kuid Ole kujutluspilt sellisena nagu ta on, muudab elu just huvitavaks, mitmekülgseks ning kõikehaaravaks. 
Teine minu jaoks märkimisväärne pilt on "Vaikelu omakasvatatud lilledega". Teose peamine kujutis on ratas, mille me leiame kõikidelt piltidelt sellel näitusel. Taas sümboliseerib ratas minu jaoks elu pidevat keerlemist millegi ümber, inimeste suutmatust paigal püsida. Ratas on kinnitatud metallpulga alla, mille otsast kasvavad välja erinevad objektid. Neid on kokku neli, millest vaid üks on minu jaoks arusaadav. Selleks on tuli, lambipirn. Uurimisel selgub, et kolm objekti kasvavad välja metallpulgast ning neljas on hoopis metallpulga peale asetatud. Arvan, et pilt räägib sellest, mismoodi kõik meie ümber on muutunud elutuks. Me ei tunne enam rõõmu looduslikul teel kasvanud lilledest, vaid kasvatame peamiselt neid ise. Kõik meie ümber on loodud meie endi, inimeste poolt. Palju on muutunud masinlikuks, aina vähem tunneme rõõmu loodusest meie ümber. Suured objektid, värvilaigud on metallpulga külge kinnitatud hapra joone, varre abil. Vars on tehtud peenikeseks ning mittemärgatavaks seetõttu, et me ei pruugi tähelegi panna kui ebaloomulikuks oleme me teinud elu. Varred on nii ebaloomulikult peenikesed, et tegelikult nad ei suuda kanda objekte, mis on asetatud varte otsa. See sümboliseerib minu jaoks inimese tahet, läbi suruda oma soov, olgu see valus või mitte. Seetõttu on ka üks objekt metallpulga peale asetatud (ta ei ole varre otsas). Kui asi ei lähe inimesel nii nagu ta seda soovib, paneb ta selle vägisi sinna, ja kujutab seda sellisena nagu tahtis. Kahjuks jätab maali nimi mulle ütlemata, millised objektid on varte otsas. Nimi annab mulle teada, et teosel on lill, kuid lille tegelik sümbol jääb mulle veidi segaseks.
Kui teosed asetada kuskile mujale, kaoks ära nende seos näituse ülejäänud teostega. Arvan, et mõlemat pilti on oluline käsitleda Ole näituse kui terviklikkuse määravate osistena. "Kena kangelase" puhul on see ehk vähem oluline, kuid "Vaikelu omakasvatatud lilledega" on raske mõista ilma teiste maalideta. Kui pildid asetseksid üksi, kaoks minu jaoks ratta sümbol. Kindlasti peaksin siis ratast millekski muuks, kui lõputuks eluks. 
Kaido Olel on iseloomulik ka oma teoseid nummerdada, jätta need nimetuks. Sellel näitusel olid kõigil teostel nimed olemas. Vahel tundub, et kunstnikud, sildistamata oma töid, loodavad, et inimesed ise leiaksid sobiva nime vaadeldavale teosele. Nii ei teki inimestel eelarvamusi tänu teose nimele. Sellisel viisil saab rahulikult luua enda kujutluspildi teose olemusest, ilma et oleks ette antud piirid, kus peame püsima. 
Kunstniku tausta uurides, saan palju infot ta enda vaadetest näitusele. Näitus räägib põhiliselt sellest, mismoodi inimesed on traditsioonide külge klammerdunud. Kaido arvates oleks maailm palju rikkam koht, kui me ei teaks, kuidas asjad peaksid olema, vaid looksime need teadmised ise.

Lisa Mai, 11.c

2 comments:

  1. Mulle meeldis väga rataste võrdlus liikumatuse ning püsitamusega. Samuti oli väga huvitav teooria peenikeste metallpulkade kohta, et inimene teeb olenemata kõigest ikkagi seda, mida ta heaks arvab. Arvan, et peaksime olema ettevaatlikud elu liiga mugavaks ja mehaniseerituks muutmisega ning väärtustama looduse poolt loodut.

    Marilyn Võsu, 11a

    ReplyDelete
  2. Sinu retsensiooni puhul meeldis mulle eriti see, et kuna ma ise seda konkreetset näitust ei külastanud, et sa olid lisanud ka pildi, mis muutis eksponaadi mõistmise kergemaks. Võib-olla see on ka üks fakt, mille pärast esimese pildi lahtimõtestamine mulle rohkem meeldis.
    Tore oli lugeda, et seostasid ka end natuke näitusega (Me oleme ju ise oma elu kangelased;)).
    Märkimisväärne on ka see, et sa oled kunstniku tausta kohta nii mõndagi uurinud.
    Üldiselt oli sinu arvamust Kaido Ole väljapanekust väga tore lugeda ja kui aus olla, siis need ühtisid ka minu arusaamadega nähes pilti!

    Karina Siimberg 11C

    ReplyDelete