Sunday, May 6, 2012

Armin I 11.b

Külastasin Kumu Taani kaasaegse kunsti näitust "SPARTIUM". Seal olid väljas tööd, mis kõik ühel või teasel moel viitavad ruumile või maailmaruumile. Näituselt sümpatiseerisid mulle kõige rohkem videoteosed, seega retsenseerisingi neist kaht.

Esimeseks teoseks valisin Tamar Guimaresi "Vaimutöö".See on teos, mis keerleb tantsu ümber ning mille keskmes on Leonide Massine'I kuulus Ballets Russes'ile loodud modernistlik ballett "Paraad" aastast 1917.Valisin selle teose, sellepärast et selle video detailid olid väga paeluvad. Algul lihtsalt ringi vaadates jäi mul pilk sellele videole, mida vaadates järjest rohkem pani see süvenema ning detaile märkama, nagu näiteks täpsed sammud ja liigutused, lihaste töö ning kindlasti näoilmed, mis ütlevad inimeste hetkemeeleolude kohta palju, eriti veel sellepärast et video on ilma helita.Teos annab muusika puudumise töttu edasi inimeste vaimutöö ning samuti on tantsus näha head tulemust tänu suurtele pingutustele ja tööle. Tantsijaid vaadates, et nemad ja ka nende juhendaja on rahul sellega millele nad oma elu pühendanud on ning tunnevad sellest naudingut ja rõõmu, kuigi see kogu treenimine ja ettevalmistus on tohutu suur töö ja vaev. Mõtlen sellele, et miks need inimesed seda teha tahavad, miks pühendavad nad oma terve elu tantsule. Mulle tundub juskui, et kui nad parajasti balletti tantsivad siis on neil kõik olemas mis vaja, kaovad muud mõtted, probleemid ning ehk isegi ajataju. Kunstiteos jutustab loo inimeste elust, kes on täielikult pühendunud tantsule, et osata seda perfektselt(täpsed nurgad ja liigutused ilma vägimagi eksimuseta). Igapäevase eluga on sellel teosel seos olemas, sest elus nõuavad kõik asjad täit pühendumust, kui tahetakse midagi hästi teha, niisamuti on ka selle tantsuga.

Teine teos mis mulle silma hakkas oli  Jacob Kirkegaardi "AION", mis on filmitud Tšernobõlis neljas erinevas avalikus hoones-kirikus,võimlas,ujulas ja kontsertisaalis.  Selle teose eripäraks on see, et videos oli heli, mida inimene ise ei kuule, kuid kunstnik edastas selle vaatajani.Aion tähendab kreeka keeles igavikku, mis seostub otseselt tuumakatastroofi ja päriseluga, sest paiga taastumiseks tuumakatastroofiks lähebki inimese jaoks sõna otseses mõttes terve igavik.Kui video vaatamise algusest on möödunud mõnikümmend sekundit haarab mind üksindus, mahajäetus ja kurbus. Mõtlen sellele, et mis mõtetega vaatavad need inimesed seda videot, kes ise kunagi seal samas kirikus jumalateenistust kuulanud on, seal ujulas ujunud või võimlas kehalise tunnis käinud, sest kunagi olid need ruumid täis inimhingi ja elurõõmu. Samuti mõtlen sellele, et kui suur oli inimeste hirm, et põgeneti nii kiirelt, mida oli näha maha ja laokile jäetud asjadest. Kunstnik räägib sellest katastroofilisest teemast inimkonna jaoks võib-olla sellepärast, et näidata kuidas võib üks õnnetus muuta suuri alasid ja isegi terveid linnu kasutuskõlbmatuks sekundiga, kuhu inimesed ei julge tagasi minna isegi mitmekümneaasta pärast. Ehk isegi sellepärast, et suunata inimesi mõtlema sellele, et mida me teeme endale tuumajaamade rajamisega ja looduse rikkumisega ja kui väikest eksimust on vaja meie ümbritseva rikkumiseks. Selle teose täielikuks mõistmiseks on vaja seda kindlasti kuulata, sest kunstnik on püüdnud edasi anda helisid, mida inimkõrv ei kuule ning just see teebki selle teose väga eriliseks ja tundeküllaseks.

Kokkuvõtteks mainin ära, et näitus oli mitmekesine ja oli teoseid kõigile. Oli väga keerulise ülesehitusega teoseid mis nõudsid kallist tehnikat, kuid samas ka väga lihtsaid ja odavalt teostatavaid teoseid. Näituselt lahkudes valdasid mind positiivsed tunded, kuid kahjuks jäid siiski osad tööd mulle mõistmatuks, et mida autor nendega edasi püüab anda, aga üldjoontes jäin rahule ning soovitan seda näitust külastada nendel, kes tahavad kogeda midagi uut ja esmakordset.

No comments:

Post a Comment