Sunday, May 6, 2012

Erli 11a

Käisin Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis vaatamas Köler Prize 2012 nominentide näitust. Näitusel on esindatud 5 kandidaadi tööd – Johnson ja Johnson, Flo Kasearu, Marge Monko, Marko Mäetamm ja Margus Tamm. Igalt ühelt neist on välja pandud 2 tööd, üks juba varem eksponeeritud ja kunstniku loomingut defineeriv teos ning teine spetsiaalselt Köler Prize'ile valminud või varem eksponeerimata uus teos. Minule kõige meeldejäävamateks neist osutusid kõige esimene ja kõige viimane töö, mida näitusel lähemalt vaatasin. Mõlemad on valminud käesoleval aastal ning täiesti juhuslikult on need kaks tööd ka teema poolest veidi sarnased.

Esimene töö, mida lähemalt uurima läksin, oli Margus Tamme installatsioon „House of the 27 Rising Suns". Ühte ruumi on kokku pandud endise tuletõrjuja Teedo Meltsi poolt valmistatud makett tema kodumajast, video sellest samast majast ning mehe lühielulugu. Makett on ühendatud 27 lülitiga, millele vajutades süttib kuskil majas mingil konkreetsel põhjusel tulekahju. Läksin tööd vaatama enne, kui selle kirjeldust lugesin. Kõigepealt haaras minu tähelepanu makett, mille kõrval nägin vaid töö pealkirja ning nimekirja kahekümne seitsmest maketil kujutatud olukorrast. Ka lüliteid ma alguses tähele ei pannud ning ei olnud tööst just väga vaimustuses. Kui aga töö kirjeldust lugesin, lülitid avastasin ja neid ka lõpuks vajutada julgesin, andis see kogu tööle uue mõtte. Palju oli maketil kujutatud selliseid olukordi, mida võib-olla ei oskakski ohtlikuks pidada, kuid installatsioon on kindlasti õpetlik ning paneb neile rohkem tähelepanu pöörama. Üks põhjus, miks see töö mind kõnetas, võib seisneda selles, et ka mu oma vend töötab Päästeametis ning olen tema tööst mitmeid lugusid kuulnud. Mõni tulekahju, mida tema kustutama on pidanud, on ka kindlasti alguse saanud just mõnel sellisel viisil, mida maketil kujutatud on.

Viimaseks tööks, mida külastasin, oli video/installatsioon „Me oleme teel" Flo Kasearu poolt. Flo Kasearu näol on tegemist noore Pärnus sündinud ja Tallinnas tegutseva kunstnikuga, kelle töid ma ka varem näinud olin. Selle kindla töö nägemiseks pidi sisenema väikesesse pimedasse kardinaga eraldatud ruumi, mis algul tundus üsna kõhe. Mitte mingit kirjeldust tööst kuskil ei olnud ning seetõttu ei osanud ma üldse arvata, mis mind ruumi sisse astudes ees oodata võib. Selgus, et tegemist oli 20-minutilise videoga, mis kujutab ühe tuletõrjeauto väljasõitu läbi Tallinna linna. Eriliseks teeb video aga see, et tegevus, mis reaalsuses käib ülima kiirusega, toimub videos aegluubis. Pärast mõne ajast auto üliaeglase liikumise vaatamist hakkas kannatus küll vaikselt katkema, kuid siiski ei suutnud ma hetkekski pilku pöörata. Video lõpupoole, kui tuletõrjujad olid juba põleva maja juurde jõudnud, hakkas ka alt ruumi nurgast suitsu sisse tulema, nii et tekkis tunne nagu oleksin ise põlevas majas sees. Video pani mõtlema sellele, kui oluline on päästjate kiire töö, tänu millele igal aastal mitmeid elusid päästetakse.

Võin väita, et Köler Prize 2012 nominendite näituse külastamine oli minu jaoks väga huvitav kogemus. Nende kahe töö kõrval oli kahtlemata veel neid, mis mind kõnetasid, kuid samas oli ka neid, mis mitte mingit huvi ei pakkunud. Lõppkokkuvõttes jäin aga rahule ning lahkusin näituselt positiivsete emotsioonidega.

1 comment:

  1. Karoliina Pertel 11 A

    Erli retsensioon on huvitav ning tekitab huvi kirjeldatud tööde vastu. Nagu minagi, tõi ka Erli välja „House of the 27 Rising Suns" installatsiooni ning mõlema arvates oli see just huvitav oma õpetliku külje poolest. Teost on põhjalikult kirjeldatud ning Erli arvamus tööst tuleb hästi esile. Teine töö, mida mina muuseumis ei vaadanud, tekitab minus siiski huvi selle vastu. Eriti põnev tundub, et ka ruumi hakkas suitsu sisse tulema, ning seega muudab kogu elamuse veelgi reaalsemaks. Tuleb hästi esile, miks Erlile just tuletõrjeteemalised ekspositsioonid kõige paremini meelde jäid, sest ka tema vend on pidevalt tulekahjudega seotud. Üldiselt on retsensiooni lihtne jälgida, kirjeldused tekitavad huvi nende teostega lähemalt tutvuda ning Erli on oma arvamuse korralikult ära põhjendanud.

    ReplyDelete