Wednesday, May 9, 2012

Indrek 11.d


Muuseum, mille valisin külastuseks oli EKKM Köler Prize-i nominentide näitus.

Kõige enam oli silma hakanud kunstilistest teostes Johnson ja Johnsoni (oli tõepoolest kahe Johnsoni poolt) huvitava mõttega teos ``Idabriis´´ ning Marko Mäetamme teoste kogu nimega ``Little Dramas´´.

Marko Mäetamme ``Little Dramas´´ - Esimesel silmapilgul tekitas pilt tunde, et kas olen ikka kunstimuuseumis, kuna tegemist oli pimeda ruumiga kus rippusid laest all linnu- või hiirepuurid, milles olid sees erinevad kodused õnnetused kus inimene oli saanud viga või surma. Esma muljes tuli kohe meelde similaarne juhtum teatud filmis kus psühhopaat oli oma kodus nukke üles poonud, mis märgivad tema kõiki ohvreid. Kuna teos oli tehtud nukkudega oli seda üsna huvitav jälgida ning valgustus mis kumas puuri peale andis suurepärase efekti pimedas ruumis. Oleks ruum valge olnud poleks need teosed sugugi välja paistnud. Autor ise oli märkinud, et tegemist on viltu vedamistega koduseinte vahel ja temale tekitavad puurid kodutunde ja turvalisuse tunde, kuid samas ka klaustrafoobiat ja hirmu. Teose nimi on aga väheütlev, sest see ei ole nimi mis tõmbaks inimesi sinu teost uurima ja samas on väikesest draamast asi kaugel. Nähes teost mida saab kolmemõõtmeliselt iga külje alt vaadata annab tihtipeale tugevama elamuse ja arusaama toimuvast kui maal või joonistus. Mina leian et kuntsnikul ponud selle teosega mingit suuremat sõnumit kui vaid teatada et ei tasu kõike ja kõiki usaldada ning tasuks enne millegi tavapäratu tegemist mõelda. Üldjoontes teos oli huvitav ja väga ebatavaline.

Johnson ja Johnsoni ``Idabriis´´ - Seda teost nähes hüppas kohe pähe mõte, et olen leidnud õige tavapärase kunstiteose millega olen harjunud – skulptuuri. Skulptuur oli pisike, vaevalt õpilaspileti kõrgune, kuid see eest detailne. Tegemist oli polüresiinist kujukesega, mina esimesel hetkel arvasin et on marmor. Skulptuur oli paljast ingli moodi naisest. Ainult väikese skulptuuri pärast poleks ma seda siiski valinud, vaid valisin selle huvitava mõtte pärast mida kunstnik edasi andis. Nimelt oli selle kuju kõrval ka kujukesega kaasas käib foto ja fotol kuijutati 2000 täpselt samasugust kujukest väikestes kilekotikestes, mida töötlevad hiinlased. Kunstniku mõte oli lihtne – kunstist on tänapäeval saanud tavaline toormaterjal mida odavalt ja mahukalt müüa. Mille kallal vanasti nähti tulist vaeva ja mis nõudis kindlat kätt on tänapäeval võimalik teha poole lihtsamalt ja suurtes kogustes masinatega. Hiina oli eriti hea näide, kuna on massiline tootmisriik. Kunstnik ei näita selle ettekandega mitte oma suurt ja vägevat teost, vaid hoopis suurt mõtet, et inimene peaks endale enne selgeks tegema kas ta ikka tõesti teab, mis asi on kunst. Mina leian et ta on oma mõtte edastamisega suurepäraselt hakkama saanud.

Selliste mõtetega piirdus minu kunstimuuseumi külastuskäik. Õppisin tuduvalt rohkem hindama esimest retsensioonis kirjeldatud tööd peale ``Idabriisiga´´ tutvumist.







Indrek Reinol

11.d

1 comment:

  1. "Little Dramas" jättis mulle palju sügavama mulje kui Indrekule, kuid selle eest on "Idabriis"-ga tekkinud mõtteid hästi seletanud.

    ReplyDelete