Wednesday, May 9, 2012

Kairi, 11.B

Mina käisin Köler Prize 2012 nominentide näitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis. Näitusel on esitatud 5 nominenti, kelleks on Johnson ja Johnson, Flo Kasearu, Marge Monko, Marko Mäetamm ja Margus Tamm. Näitusele minnes ootasin uut ja põnevat kogemust, sest külastan näitusi väga vähe. Imestama pani mind see, et installatsiooniks oli ka mitu videot, aga praegune ühiskond ongi aina rohkem infotehnoloogias kinni ning ilma tehnikata ei osata elada enam. Seepärast valisingi just kaks teost, mida oli võimalik lähemalt uurida ning oma käega katsuda.

Esimene teos, mis mulle silma jäi, oli Margus Tamme "House of the 27 Rising Suns". See on makett mitmekorruselisest majast, kus on välja toodud iga pisidetail, kogu mööbel ja sisustus. Majas on 27 tulukest, mis süttivad nupule vajutades. Iga tuluke näitab, kuidas on võimalik tulekahju tekkida. Algul ei paistnud see teos midagi erilist, kuid kui lähemalt uurima hakkasin ning selle kohta ka lugesin, sain aru selle mõttest ja autori sõnumist. Installatsioon jäi mulle meelde kõige enam, sest sellel oli tõsine kokkupuude reaalse eluga. Kõik need 27 tulekahju põhjust võivad alguse saada iga inimese kodus. Teos pani mõtlema, kui kergesti võib tulekahju alguse saada ning tuleb olla ettevaatlik, sest sellise olukorra eest pole keegi kaitstud. Mulle meeldis see installatsioon, sest seal sai ise oma käega nuppudele vajutada ja uurida, millal ja kus kohas tuli läheb põlema.

Teiseks installatsiooniks, mille valisin, oli Marko Mäetamme "Little Dramas". See koosneb 12 laest alla riputatud puurist. Puuris oli inimesi kujutatud nukkudena, kus tekitati olukordi, mis kodus võib juhtuda mitte õnnetuse tagajärjel, vaid tahtlikult. See teos näitas, missugune võib olla koduvägivald. Kui ma algul ruumis ringi kõndisin, ei saanud ma päris täpselt aru, mida autor oli öelda tahtnud. Pärast iga puuri lähemalt uurimist sain sellest aru. Esialgu oli seda teost natuke hirmuäratav vaadata, sest igas puuris oli kannataja tagajärjeks surm, mõrv või vägistamine. Ma arvan, et autori eesmärk oligi tekitada inimeses ebameeldivat tunnet, mis paneks mõtlema, kuidas lähedal olevate inimestega käituda ja kuidas nendest hoolida. Tänapäeval ongi koduvägivald muutunud üha suuremaks probleemiks. Sellistest probleemidest avalikult ei räägita, kuid vaadates saateid näiteks "Võsareporter", siis tuleb nähtavale ka tõelised probleemid, mis kodudes tekkinud.

Mulle jäi sellest näitusest väga positiivne mulje. Palju andis juurde see maja, kus näitus toimus. Ma käisin selle näituse avamisel, kus oli palju kunstihuvilisi, eriti just noori. Tore, et tänapäeval siiski noored on huvitatud ka kunstist. Kaasaegne kunst on väga lai mõiste, autor võib mõelda mida iganes, kuidas või millest oma töö teha. Seepärast on ka näitustel väga mitmekülgseid töid, nagu ka sellel, mida käisin vaatamas. Kuna ma külastan näitusi harva, siis kindlasti tahaksin lähitulevikus mõnda veel vaatama minna.

2 comments:

  1. Käisin samal näitusel ning nõustun Kairi mõtetega, mis on huvitavad ja hästi lahti seletatud ning arusaadavad. Kairi on tähelepanu juhtinud paljudele tänapäevastele probleemidele ja neid näitusega seostanud. Retsensioon on teemakohane ja kaasahaarav.

    ReplyDelete
  2. Külastasin sama näitust ning ka minule jäid mainitud teosed enim meelde. Teoseid on hästi analüüsitud ning minu mõtted liikusid samas suunas. Kokkuvõte on hea ning on tore, et Kairi soovib ka tulevikus näitusi külastada.

    ReplyDelete