Monday, May 7, 2012

Karl Kahm 11a. kl


Käisin vaatamas Köler Prize 2012 näitust Eesti kaasaegse kunsti muuseumis. Näitusel võis näha nii animatsioone, lühifilme,fotograafiat, installatsioone kui ka skulptuure. Enim emotsioone ning tundeid tekitasid minus Marko Mäetamme poolt ülespandud installatsioon „Little Dramas" ning sama kunstniku poolt loodud animatsioon „Blue Stories", mistõttu valisin retsensiooni kirjutamiseks just need 2 teost.

 

„Little Dramas" kujutas endast suurt saali, milles rippus hulganisti närilisepuurides olevaid nukke, mänguasju ja muud sellist. Nukud olid seatud puuridesse nii, et nad olid pandud stseenidesse, mis kajastasid olukordi, kus igapäevane elu kodus on täiesti haiglaslikult väärastunud. Näiteks oli palju võikaid seksistseene ning levinud teema oli ka enesetapp. Puurid olid pandud nukke hoidma nagu nad oleks koduseinad, mis tunduvad väljast turvalised, kuid tegelikult võivad olla hirmus vangla, kus sees inimesed piinlevad. Näitus pani mind mõtlema, kuidas hirmsaid asju juhtub reaalses elus ning inimesed satuvad sellistesse olukordadesse päevast päeva. Mõtlesin, kuidas sellised situatsioonid võivad mõjutada inimese psüühikat ning kuidas sellistest olukordadest võivad areneda välja suitsiidiga lõppevad juhtumid. Arvan, et näituse autor sooviski vaataja tähelepanu pöörata faktile, et maailmas juhtub süngeid asju ning ta tahtis panna vaata mõtlema nendele asjadele.

 

„Blue Stories" oli akvarellmaalideseerial põhinev animatsioon, mis kujutas sinist värvi kätt kirjutamas sinist kirja, mis seletas põgenenud mehele mahajäetud naise olukorda ning kuidas nende lapsed kannatavad majanduslike probleemide tõttu. Naine lubas kirjas mehele kätte maksta. Inglisekeelses kirjas tehti palju kirjavigu ning kiri tundus loomulik ning isegi kuigi kirjutajast oli näha vaid kätt, oli aru saada, et ta on rahulik, kuid seesmiselt kättemaksuhimuline ning vihane. Animatsiooni autor tahtis selle teosega pöörata tähelepanu peresisestele probleemidele nagu ka oma teises näituses, kuid see animatsioon puudutas mind rohkem. Hakkasin mõtlema, kuivõrd julm tegu on jätta oma naist maha, olles ise veel terve pere majanduslik ülalpidaja. Sisuliselt võrdus see antud loo puhul laste mõrvamisega, kuna neil ei jäänud raha isegi toidu ostmiseks. Taaskord pani Marko Mäetamme töö mind mõtlema, et sellised hirmsad asjad tõesti juhtuvad reaalses elus. See töö tekitas minus palju tundeid nagu kaastunne ning ka viha inimeste julmuse pärast.

 

Kaasaegne kunst pole silmale ilus ega ei tekita tavaliselt meeldivaid tundeid vaatajas, kuid mulle meeldib ta oma mõttelisuse poolest. Teosed nagu Marko Mäetamme eksponaadid Köler Prize 2012 näitusel paljastavad meile kui vaatajatele igapäevaelu telgitaguseid ning avab vaataja silmi ka nendele õudustele, mida tänavalt vaadates läbi korterite kardinate ei näe. Andsin oma hääle selleaastasel võistlusel samuti Mäetammele, kuna tema teosed tundusid mulle enim lähedased. Samas ei saaks mainimata jätta teisi eksponaate sellelt näituselt, kuna nad kõik olid ühel või teisel viisil head puudutades vaatajat. Soovitan ka teistel minna vaatama seda näitust esiteks eksponaatide pärast ning teiseks ka selle muuseumi ning üldse rajooni õhkkonna pärast. Kultuurikatlast möödudes ning linnahalli juures kõndides ei piirdu külastaja kultuuriannus vaid näitusega, vaid võib näha ka huvitavat arhitektuuri. 

2 comments:

  1. Mind ennast köitis samuti installatsioon LITTLE DRAMAS ja siit sellest retsensioonist oli väga huvitav lugeda teistsuguse nurga alt vaadatuna aspekte ning arusaami mida mina tõlgendasin teisiti.
    Lisanna 11.D

    ReplyDelete
  2. Ka mina käisin seda näitust vaatamas ja samuti meeldis mulle väga Marko Mäetamme installatsioon "Little dramas". Ka mind pani see teos mõtlema õudsatele asjadele, mis juhtuvad paljude inimestega igapäevaselt. Karli retsensioon pani mind veel analüüsima nende olukordade mõjust inimeste psüühikale, ise ma selle peale ei tulnud. Ka teise töö kommentaari lugemine oli väga meeldiv, kuna kui ma seda teost näitusel nägin, ei kõnetanud see mind väga. Kuid nüüd lugesin ma selle analüüsi teise nurga alt ning mõistan seda palju paremini.
    Lisette 11.A

    ReplyDelete