Thursday, May 10, 2012

Karl Künter 11.c

Otsustasin külastada Kunstihoone näitust „Eksootika". Näituse kuraatoriks oli Kirke Kangro, kes pealkirjale vastavalt oli kokku pannud vägagi haarava väljapaneku.  Eksootilisena leidsin kunstnike lähenemist töödele.  Tööd olid vägagi huvitavad, erilised ja kohati ka võõrad ning arusaamatud, mida ka eksootika peaks ka kaudselt tähendama . Silma hakkasid mitmed vägagi põnevad tööd, kuid erilise tähelepanu pöörasin neist, vaid kahele.

Esimeseks tööks valisin „Photo Op" , mis on KennardPhillippsi teos. Valisin selle töö kuna see oli vägagi silmapaistev ning huvitav. Huvitav on see teos seetõttu, et see pani mind koheselt mõtlema lääneriikide suurjuhtidele. Tundus nagu see pilt kirjeldaks just üht endaga väga rahulolevat riigipead, kes on rahul tehtud hävitustööga mõnes teises riigis ning on rahul järjekordse kordaminekuga, mis vajab kohest jäädvustamist. Teos pani ka mõtlema, et kas pildil on tegu mõne tuntud poliitikuga kuna nägu oli väga tuttav ning väikse otsingu järel selgus, et pildil on Tony Blair, kes poseerib, taustal Iraagi sõjakäik. Ma leidsin, et kunstniku eesmärgiks on välja tuua suurriikide suhtumist, selles riigis toimuvasse.  Mina saan kunstniku nägemusest aru nii, et Blairi jaoks on see sõda nali ning mille taustal on sobiv ennast pildistada.Sellise olukorra tekitamiseks leidnud väga huvitava lahenduse pannes kokku kaks erinevat fotot ning monteerinud need üheks.

Teise teosena valisin Jaan Toomiku „Kasvuhoone". Tegu on kuskil maakohas asuva kasvuhoonega, mille sees kaks inimest vastakuti seisavad. Maal jätab esialgselt tunde,et tegu tavalise pildiga, kuid arvasin, et midagi peab selles erilist olema. Tundus, et selle teose puhul pole tähtis ainult pilt, vaid sellega kaasnevad mõtted ja ka maalis kasutatav värvilahendus ning pinstlitõmbed. Kui vaatad kasvuhoonet, siis märkad, et keegi seal sees tegutseb, kuid kasvuhoone klaas varjab inimeste olemuse ja olemuslikud tunnused, ehk kunstnik võib kirjeldada seda, et me näeme inimesi ja mõistame neid, kuid me ei saa siiski kätte seda ettekujutust, milline see inimene tegelikult on. Väga positiivse tunde annab ka loojuva päikse ja ümbruskonna kujutamine, mis tekitab meeldiva lapsepõlve tunde, kui vanaema juures kasvuhoonest sai salaja värsket kurki ja tomatit näpsatud.

Näitus iseenesest oli väga põnev ja eksootiline. Kohtasin väga palju huvitavaid teoseid ja sain ülevaate, mida tähendab kaasaaegne kunst. Enamik töid olid erilised ja valmistatud leidliku lähenemisega, mõndadest sain ma koheselt aru ja mõndadest alles pika mõtlemise järel, kuid mõne idee jäi ka välja nuputamata, mis minu arust ongi tänapäevase kunsti loomus.

 

 

No comments:

Post a Comment