Tuesday, May 1, 2012

Kätlin Kuldmaa 11.b

Retsensioon

Käisin vaatamas Kunstihoones avatud rahvusvahelist   näitust „Eksootika", mis on kokkupandud nimeka kuraatori Kirke Kangro poolt erinevate nii eesti kui ka välismaa kunstnike töödest. Tehnikad varieerusid nii maalikunstist graafikani kuni heliinstalatsioonidest videoinstalatsioonideni.  Kuigi ükski töö ei sarnanenud kuidagi teisele moodustas näitus mõnusa terviku.

Esimene töö , mis pikaks ajaks seisma jättis oli Marko Mäetamme „Our daddy is a hunter".  Tegemist oli valgele seinale ainult sinisega joonistatud  piltidesarjaga, millele oli lisatud seintele laiali kirjutatud tekstid. Pildid olid humoorikad, kerge musta huumoriga varjutatud ning rääkisid lugu sellest, kuidas perekond pidi hakkama saama oma jahimehest isaga. Hindasin kunstniku leidlikkust ning nii mõnigi pilt  tõmbas suu muigele , kuid pani samuti mõtlema koduvägivalla ning inimeste vaheliste barjääride peale, mis sunnivad inimesi omavahel suhtlemise asemel hoopis üksteist jahtima või siis hoopis ennast teiste eest ära peitma.  Tundsin, et see töö kõneles minu kui inimesega ning ei jäänud minust kaugeks. Mõtlesin, et kas sellised olukorrad nagu kujutatud  on eemaltvaadates tõesti naljakad või siiski kurvavõitu. Töö tundub siiras.

Teine töö, mis silma jäi oli Kai Kaljo videoinstallatsioon „Greetings from La Jolla". Videol oli kujutatud kõrbest sõitmist linna maanteel ning tee peal kostusid naermist, mis kulimineerus köhimisega.  Minus tekkis tunne nagu ma oleksin isegi teel kuhugi sõitmas.  Mind köitsid need hääled. Kostuv naer oli väga omapärane – muidugi kõigi inimeste naer on üldiselt kindaslti omapärane.  Video oli kergelt kehva kvaliteediga, meenutades mõnda 30-40 aastat vana filmi ning see süvendas veelgi teel olemise tunnet.  Pani lisaks mõtlema globaliseerumisele, kuna kõrbestumine on mõningates piirkondades maailmas väga aktuaalne probleem. 

Soovitan seda näitust kindlasti kõigil vaatama minna, kuna seal oli väga palju huvitavaid töid ja palju mõtlemisainet ning isklikult leidsin sealt enda jaoks nii mõnegi huvitava idee. 

2 comments:

  1. Ka mulle meeldis Marko Mäetamme "Our daddy is a hunter". Tegemist on väga armsa ja siira tööga. Pildid ja tekst olid küll üsna vastakad, kuid olen nõus, et tegemist on musta huumoriga. Töö tekitas väga positiivse emotsiooni ja pani naeratama.

    Annette Kirotar 11.a

    ReplyDelete
  2. Mulle jäi samuti silma töö "Our daddy is a hunter". Eriti naljakas oli minu arvates töö, kus pere istus söögilauataga kinniseotuna ning ise samal ajal sõi, püss õlal. See töö oli nii vastuoluline nii mitmel viisil, et ma ei suutnudki otsustada, kas peaksin pigem võtma seda huumoriga või nägema töös olevat traagikat.

    ReplyDelete