Sunday, May 6, 2012

Kristel Saluste 11A

Külastasin Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis Köler Prize 2012 nominentide näitust. Näitusel olid viie eesti pärituolu kunstniku tööd: Johnson ja Johnson, Flo Kasearu, Marge Monko, Marko Mäetamm ja Margus Tamm. Kunstnikud olid loonud eripalgelisi teoseid: installatsioone, videoid, fotosid. Kohapeal sai ka publiku lemmiku välja selgitamiseks kõige enam meeldinud kunstniku poolt hääletada. Andsin oma hääle Marko Mäetammele, kelle tööd oli minu jaoks ootamatud, lausa jahmatavad.

 

Kõige šokeerivam, omapärasem ja pilkupüüdvam oli minu arvates Marko Mäetamme installatsioon "Little Dramas". See koosneb miniatuursetest stseenidest, mis kujutavad olukordi, kus koduseinte vahel on toime pandud vägivallaakt kas enda või teise pereliikme vastu. Kõigepealt haarasid mu tähelepanu väikesed loomapuurid, mis olid pimedas ruumis lakke riputatud. Valgustatud puuridesse oli paigutatud nukumööbel ja nukud, mis kujutasid erinevate vägivallategude ohvreid. Algul olin ehmatanud ja jäin sõnatult puure ja nendes esitatud stseene silmitsema. Seejärel tekkis uudishimu ja põnevus. Käisin  ühe puuri juurest teise juurde ja uurisin igaühe lugu. Kunstnik oli ühelt poolt tahtnud edasi anda kodusust ja turvatunnet, teisalt aga seondus installatsioon vägivalla, hirmu ja võimuga. Pime ruum ja valgustatud objektid kujutavad tõetruusid stseene elust, mis mõjutavad teravalt nägemismeeli. Puurid sümboliseerivad ahistatust ja väljapääsmatut olukorda. Kunstnik tahab inimeste tähelepanu pöörata koduvägivallale, mis võib toimuda iga väliselt kena ja turvatunnet sisendava maja seinte taga. Me ei oska aimatagi, et seespool võivad inimesed olla hoopis trellide taga või puuris, tunda klaustrofoobiat ja hirmu seal toimuva suhtes, või jõuetust olukorraga toime tulla. Viimast sümboliseerib enesetapu sooritanud pereisa, kes endalt elu võtmiseks on pea gaasiahju pannud. Marko Mäetamme installatsioon räägib lugusid, mis võivad toimuda kodudes mis tahes riigis igal ajahetkel. Installatsiooni peateema on koduvägivald. Kunstnik soovib teadvustada probleemi, mida sageli ei märgata või ei taheta märgata, ning seepärast ühiskond enamasti koduvägivalda ei sekkugi. See paneb mõtlema, et tegelikult on inimene kurjuse suhtes kaitsetu, eriti juhul, kui on tegemist vägivaldse pereliikme või lähedasega. Installatsiooni pealkiri "Little Dramas" ehk tõlgituna "Väikesed draamad" viitab tabavalt sellele, et peresiseseid tülisid peetakse ühiskonnas vähetähtsaks, kuid kunstnik rõhutab sellega vastupidist – ühiskond peaks tagama inimese turvalisuse tema enda kodus. Kaasajal räägitakse küll pere väärtustamisest ja sotsiaalsest kaitsest, kuid tegelikult ei ole meie ühiskond veel jõudnud aega, kus igaüks tunneks end oma sotsiaalses keskkonnas kaitstuna. Vastasel juhul poleks meil kodutuid, vaesuses elavaid vanureid ja lapsi ega koduvägivalda.   

 

Pilku köitis ka Markus Tamme installatsioon "House Of The 27 Rising Suns". Kunstnik on välja pannud endise tuletõrjuja Teedo Meltsi 1970-ndatel ehitatud oma kodumaja maketi. See on ühendatud 27 lülitiga ning igale lülitile vajutades süttib kuskil majas mingil konkreetsel põhjusel tulekahju. Uurisin seda maketti hoolega ja minus tärkas uudishimu. Mind huvitas, mis põhjusel erinevates kohtades tulekahju süttib. Läksin neid põhjuseid uurides lausa hasarti, kuna kunstnik on oma idee väga põnevalt edasi andnud. Makett oli väga detailiderohke ja kõik peensusteni läbi mõeldud. Kunstnik soovib installatsiooniga suunata inimeste tähelepanu oma kodu turvaliseks muutmisele.  Installatsiooni peateema on tuleohutus kodus. See pani mind mõtlema oma kodule ja üksikasjadele, millele ma tavaliselt ei mõtle või mida ei märka. Teose pealkiri tähendab tõlkes "27 tõusva päikese maja" ning viitab sellele, et sinu kodus võib olla vähemalt 27 kohta, kust võib lahvatada kuum tulekera. Kunstnik võimaldab igaühel võimalikud ohukohad lüliti abil läbi proovida ja suunab looma paralleele oma koduga ning mõtlema selle ohutusele. Detailne majamakett ja ise proovimise võimalus aitavad idee eriti veenvalt külastajani viia. Kuigi makett ja tuleohutuse idee on pärit 70-ndatest aastatest, on teema praegusel ajal väga aktuaalne, sest igal aastal hukkub tulesurmas järjest rohkem inimesi. Minu arvates tahab kunstnik inimesi suunata ettenägelikkusele, et igaühe kodu oleks tõepoolest tema kindlus.      

 

Nautisin väga Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi külastust. Läksin näitusele väikese eelarvamusega, arvates, et see mind eriti ei köida, kuid eksisin. Iga hetk muuseumis oli huvitav. Hoone iseenesest oli põnev ja ettearvamatu. Kaasaegne kunst on niivõrd varieeruv ja üllatuslik, et näitusele minnes ei oska aimatagi, mis ees ootab. Kunstnike fantaasia näib lõputu, ikka ja jälle pidin imestama, millises vormis on võimalik ideid edasi anda. Võin veendunult öelda, et kaasaegne kunst on ideedelt ja vormilt ammendamatu ning igaüks leiab sellest enda jaoks midagi huvipakkuvat. Soovitan kõigil Köler Prize 2012 nominentide näitust kindlasti külastada.

2 comments:

  1. Nõustun kõikide Kristeli arvamustega, näitust külastades mõtlesime kuidagi väga sama moodi. Isegi meie lemmikautor näitusel, kelle poolt oma hääle andisme, ühtis. Ka kaks Kristeli kirjeldatud teost jäid mulle eredalt meelde. Minu meelest on ta väga hästi ära tabanud Marko Mäetamme installatsiooni "Little Dramas" sisu ja mõtte. Meile mõlemale sümpatiseeris probleem, mille kunstnik tõstatas. Ka Margus Tamme "House of the 27 Rising Suns" köitis meie tähelepanu.
    Nii nagu Kristelgi, läksin ka mina näitusele väikese eelarvamusega, aga õnneks üllatusime mõlemad positiivselt. Retsensioon oli väga ülevaatlik ja põhjalik ning hästi kirjutatud.
    Minna, 11A

    ReplyDelete
  2. Käisin sama näitust vaatamas ning ka minu lemmik oli Marko Mäetamme teos, kuigi ka teised olid väga head ning mõtlemapanevad. Olen kõigega nõus, mis sa kirjutasid "Little Dramas" installatsiooni kohta ning meie arvamused ühtivad. Olen nõus, et kunstnik soovis rohkem vaataja tähelepanu pöörata koduvägivallale ning ta tegi seda ülimalt illustreerivalt ning meeldejäävalt.

    ReplyDelete