Monday, May 7, 2012

Mari-Liis 11a

Külastasin Kunstihoone näitust "Eksootika", mille kujundajateks olid Kirke Kangro ning Jaanus Samma. Näitusel oli nii Eesti kui ka välismaa kunstnike töid ning tööd olid valminud erinevates tehnikates - näha võis maali, fotot, graafikat ning heli- ja valgusinstallatsiooni. Kuna ma ei olnud varem kuigi lähedalt kaasaegse kunstiga kokku puutunud, siis ei teadnud ma, mida täpsemalt oodata, kuid olin üpriski kindel, et üllatun positiivselt. Kahte tööd, mis mulle rohkem silma jäid, kirjeldan ka siin.
Esimene ja ka minu lemmik töö sel näitusel oli Tone Kristin Bjordami "Korall", mis püüdis mu pilgu kohe, kui näitusesaali astusin. Tegemist oli suurel ekraanil mängiva videoga, mis kujutas erinevate guaššvärvide segunemist vees, kusjuures video oli tagurpidi nii, et värv kukkus vette alt ning hajus ülespoole laiali. Värvi aeglane liikumine ning ümbritsevate helitööde kooslus mõjus kuidagi nõiduslikult ja naelutas mu pilgu ekraanile. Töö oli isegi veidi hüpnotiseeriv - ma ei märganudki, kui kauaks ma värvide mängu vaatlema jäin. Muidugi hakkasin looma seoseid eluga. Algul arvasin, et video kujutab maailma loomist - kuidas valgele tühjusele hakatakse looma elu, lisades kõike ilusat, veidike ükskõikselt, ning kuidas väiksest killukesest võib kasvada midagi hoopis suuremat. Ning muidugi tumedad värvid seostusid mulle inimkonna tekitatud kurjuse ja reostamisega. Eriti põnev oli, kui ühel hetkel hakkasingi nägema musta värvi lisamisel erinevaid kurje nägusid või sümboleid, aga see ei olnud muidugi taotuslik. Töö pealkirja sain ma alles hiljem teada ning üllatusin, sest see ei läinud kuidagi kokku minu visiooniga töö sügavamast mõttest.
Teisena jäi mulle silma Peter Kennard'i ja Cat Picton Phillipps'i foto ,,Photo op", mis kujutas endast hiigelsuure plahvatuse taustal pilti tegevat Tony Blairi. See foto meeldis mulle just seepärast, et see oli pealtnäha humoorikas, kuid peitis endas sügavat tänapäeva ühiskonna probleemi - edukas ja ükskõikne läänemaailm versus lõppematu sõda Lähis-Idas. Pealkiri viitab ilmselt pilditöötlusprogrammile Photoshop, mis võimaldab pilte töödelda oma äranägemise järgi, kas või kujutada end säravalt naeratavana, taustal elu kõige karmimad ja süngemad sündmused. Minu arvates on see foto üks parimatest tänapäeva maailma kujutajatest ning ehtne näide sellest, kuidas üks pilt võib öelda rohkem kui tuhat sõna. Näha oli, et autorid pidasid esmatähtsaks sõnumi edastamist ning selle töö puhul ei olnudki silmailu oluline. Mida lihtsam on silmal vaadata, seda kergem on töö mõte läbi töötada. 
Kuigi näitusel oli ka töid, mille mõtteni ma ei suutnud jõuda ning mis mind seetõttu ka külmaks jätsid, siis üldiselt jäin ma siiski oma külastusega rahule ning ka kaasaegse kunsti mõiste sai mulle selgemaks."Eksootika" on kindlasti üks värvikamaid kunstinäituseid, mida ma külastanud olen ning sobib külastamiseks kõigile, kes soovivad veidike aega võtta oma mõtetega olemiseks. Mina sain igal juhul näituselt kaasa positiivse emotsiooni ja kaasaegset kunsti võiksin uurida teinekordki

2 comments:

  1. Retsensioon annab näitusest väga hea ülevaate, kirjeldab autori emotsiooni ja mõtete kulgu ning tekitab ka soovi antud näitust külastada.

    ReplyDelete
  2. 'Korall' oli ka minu üks lemmikteos antud näitusel ning avastasin endki mitmel korral selle eest väga pikalt seismast ning väljapanekut imetlemast. Eelkõige lummas mind teose lihtsuses peituv võlu. Samuti oli 'Photo Op' üks teos, mis püüdis koheselt tähelepanu oma irooniaga ning sellega, et erines suuresti teistest, süübides mällu.
    Nõustun ka sellega, et näitusel oli töid, mis mind ei puudutanud ning mida ei vaevunud selle liigse keerukuse tõttu mõistma.

    Anete

    ReplyDelete