Thursday, May 17, 2012

Marie 11c

Külastasin näitust „Köler Prize 2012 nominendid" Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis. Seal oli kaks teost, mis enim mõju avaldasid ja mulle silma jäid. Nendeks olid: Flo Kasearu „Esc" ja Marko Mäetamme „House of the 27 Rising Suns".

Esimesena räägiks ma Flo Kasearu teosest. Alguses, kui ruumi sisse astusin, kus oli videoinstallatsioon, ei saanud ma kohe aru sellest. Ruumis oli väga pime ja see tekitas hirmu, kuid kui lugesin teose kirjeldust ja natuke vaatlesin, hakkasin mõistma, mida kunstnik on öelda tahtnud. See oli iseenesest väga lihtne töö: video autosõidust ja seinte peale animeeritud galopeerivast valgest hobusest. Installatsioon oli tehtud vaid päev enne õnnetust, kui mitu hobust põgenes Hipodroomist. Seejärel hakkasin mõtlema, kas video oli järgneva sündmusega juhus või saatus. Iseenesest väga tavaline video, kuid miski haaras seda vaatama veel ja veel. See kui hüpnotiseeris mind, mis sest, et see kujutas ainult autosõitu ja valget hobust seinal.

Teiseks mulle mõju avaldanud teoseks on Marko Mäetamme „House of the 27 Rising Suns". Esimeseks mõtteks oli: „Oi, kui armas väike nukumaja!" Lähemal vaatamisel aga mõistsin, et pole see nii armas ja tore midagi. Kujutas see ju tulekahjut 27 erinevat moodi. Põlesid nii väikesed inimesed makettmajakeses kui ka mööbel. Selle teosega tuli veidi meelde lapsepõlv, kus tikkudega mängimine oli nii huvitav, kuid ka väga rangelt keelatud. Ema ütles isegi, et vilistada ei tohi, muidu läheb maja põlema. Teos jutustab küll lugu, kui kergesti võib maja süttida näiteks väiksest lauale jäetud suitsukonist või isegi küünlast, mis on kardinale liiga lähedal. Põnev oli ka see, et sai ise lülitada põlema erinevaid tulekahju koldeid 27 erinevast ettenähtud lülitist, mille tõttu oli veidi tunne, nagu viibiksin mänguasjapoes.

Näituselt ära minnes, tundsin segadust ja peas keerlesid sajad mõtted äsja nähtu kohta. Nüüd võingi öelda, et kaasaegne kunst kindlasti vajab aega vaatlemiseks ja selle üle järelemõtlemiseks. Ei saa minna sisse ja arvestada vaid 10 minutiga kogu ruumi peale nagu tavaliselt kunstimuuseumides. Kaasaegne kunst nagu räägib inimesega ja nõuab mõistmist.

1 comment:

  1. Mulle meeldis selle retsensiooni juures see, et oli toodud seoseid teose ja reaalse elu vahel. Ka mind köitis videoinstallatsioon "Esc", vaatasin seda videot mitu korda otsast lõpuni ning iga korraga sai selle mõte mulle arusaadavamaks. Nagu Marie ütles, kaasaegne kunst vajab aega vaatlemiseks, et sellest aru saada.

    ReplyDelete