Tuesday, May 8, 2012

Maris-Johanna 11.D

Hetkest mil õpetaja Liidia suust tulid sõnad - kaasaegne kunst ootasin huviga aega tuleb näitusele minna. Kui kuulsin ka et üks valikutest on see natukene maha jäetud auraga kuid põnev Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum(EKKM), millest korduvalt möödunud olen kui pole siiani veel õnnestunud sisse põigata, oli oma valikus kindel. Näitus, mis oli väljapandud, kandis nime KÖLER PRIZE 2012 , ning kolmel korrusel oli üles seadud mitmetes erinevates tehnikates: alustades filmist lõpetades pigmetfototega alumiiniumil. Auhinna nominendid see aasta aga olid Johnson ja Johnson, Flo Kasearu,Marge Monko, Marko Mäetamm, Margus Tamm.

Mind kui meedia ja tehnika sajandi inimest köitis koheselt esimesel korrusel näitaud HD video „ESC" mille autor Flo Kasearu, kes on õppinud nii fotograafiat kui maalimist Eesti Kunsti Akadeemias, oli ülesvõtnud 2010 aasta ühel valgemaist öödest, mil´ Tallinna linn kasutas nii nimetaud pimeda tunni poliitikat ja kustutas kõik tänavavalgustid. Selline teguviis lubas autori valgel animeeritud fantoom hobul mööda linna seinu, põõsaid ja müüre vabadus janus ringi kappab. 14 minutilise mini filmi alguse ja lõpu kohaks oli aga Tallinna hipodroom, kust samal ajal lahti pääsenud hobustele ongi video pühendatud. Teose pealkiri „ESC" minu arvates tuleneb ingliskeelsest sõnast escape mis tähendab põgenemist või pääsemist. Hobu jookseb mööda linna ringi otsides teed vabaduseni kuid lõpuks jõuab ikkagi oma puuri juurde tagasi. Tema tegu viis on tuleneb inimkäitumisest, olles nii hõivatud vabaduse otsimisega ei näe me et oleme selle juba saavutanud ning lõpuks alla andes jõuame sinna tagasi kust alustasime.

Teie mind köitnud teos oli Marge Monko „Shaken not stirred" sammuti video, kuid mitte üksnes ainult filmi sisu vaid hoopis rohkem toa kujunduse pärast. Nimelt oli toa pärand päris suure kalde all, kohe sisse astudes ei tundnud ma kartust kui tooli istudes, mis olid platvormi peal sirgelt, ei kadunud mul kuskilt alateadvusest tulev ohu hüüe, mis kestis pea kõik need 19 minutit. Linateos ise rääkis kolme inimese lood kuidas nemad NSVL-ist Eesti Vabariikiks muutumise aja üle elasid. Kes oli saavutanud karjääri tipu, kes aga madal seisu. Nii siis kelle elus sai vaid natukene raputatud ja kelle elu sai segamisega täiesti uue pöörde olgu see siis halvemuse või paremuse poole. Võimalik et see põranda kalle oli selleks et me kunagi end liiga turvaliselt ei tunneks, sest keegi ei tea mida homne tuua võib.

Kaasaegne kunst muutub just nagu kaasaja inimesedki, ning ikka ja jälle on huvitav vaadelda millega nüüd välja tuldi, et avardata oma silma ringi ning võta hetk ja mõelda millestki muust kui oma igapäeva probleemidest. Mulle meeldib kuidas kunst ei piirdu vaid ühe maali või kujuga vaid kuidas nüüd ta suudab täita kogu ruumi ning muuta elavaks ka kõige tühisemad asjad.

1 comment:

  1. Mulle meeldisid samuti mõlemad sinu valitud teosed. Suutsid väga huvitavalt lahti seletada video "esc" mõtet, põhjust, miks autor otsustas sellist teost luua ning ka teose pealkirja. Samuti nõustun ka teise teose "Shaken not stirred" kohta, et toa kujundus avaldas palju rohkem mõju, kui näidatav film ise, kuigi ka selle teose mõtet suutsid sa väga hästi välja tuua.

    ReplyDelete