Sunday, May 6, 2012

Reini-Ly 11.b

Külastasin näitust Eksootika, kust võis leida väga mitmeilmelisi ning huvitavaid töid. Esimeseks pilgupüüdjaks oli näituse selgitus/sissejuhatus, mis asus kriiskavoranžil seinal, ning mida lugedes võisid leida end taaskord ja taaskord erinevate asjade üle mõtisklemas, kuid seda just seepärast, et tekst oli kokku pandud ootamatult huviäratavalt.

Kennard Philips "Photo Op"

Antud teost vaadates oli esimene mõte "Kas see on tõesti päriselt tehtud?". Kogu selle reaalsus ja ekstreemsus muutis pildi väga meeldejäävaks ja mõtlemapanevaks. Esimeseks asjaks, mis haaras mu tähelepanu ning millele ma tõsisemalt mõtlema hakkasin seda teost vaadates, oli, et kuidas on võimalik sellises olukorras teha nii muretu ning emotsioonirikas nägu? Antud teos annab kõige paremini edasi adrenaliini, mida tõenäoliselt kõik inimesed sellises olukorras kogeksid. Teos pani mõtlema sellele, mida inimesed oluliseks peavad? Antud olukorras satuksid kindlasti paljud inimesed paanikasse ning pea kaotades jookseksid ükskõik millises võimalikus suunas, kuid on ka inimesi, kes kindlasti suudavad säilitada rahuliku närvi.
Kuigi kunstniku lugu on erinev sellest, mida ma sellest teosest välja lugesin ning kui antud pildil kujutatud olukorda reaalseks mõelda, siis selles osas tekib küsimus: mida inimesed hindavad, kas oma elu või kuulsust? Kuid see jääb iga inimese enda otsustada, mida ta teatud olukordades hindab ning millega ta riskib. Minu arvates ongi see teema, millega võiks teos inimestes huvi äratada: mis siis on ikkagi tähtis? Ning mind paneb see teos kindlasti antud teemale põhjalikumalt mõtisklema. Tulles aga tagasi selle juurde, mida kunstnik on soovinud öelda, on see tema poolt väga julge väljendusviis toonase Briti välispoliitilise tegevuse kohta, mis tekitab kindlasti vastakaid arvamusi ka praeguses ühiskonnas. Lisaks annab tema väljendusviisi julgus ja ekstreemsus palju edasi ka tema enda konkreetset arvamust ning kui teossesse süveneda läbi kunstniku poolt pakutud vaatenurga, siis on väga hästi näha, kui detailne ja läbimõeldud see teos on. Kuid minule meeldis vaadata antud teost just selles võtmes, kui antud olukord olekski reaalne.
Minu arvates on selle teose peateema järgmine: inimesed hindavad oma elus erinevaid asju. See on küll väga kulunud väljend, kuid ma hindan antud teose juures väga kõrgelt seda, kui hästi on kunstnik suutnud edasi anda antud kulunud ja tähtsuse kaotanud väljendi tähendust ning seda väga ekstreemses ja ettearvamatus võtmes. Inimkonna arenedes on meie maailm muutunud väga materialistlikuks ning üha enam hinnatakse suurt palka ja rikkalikku elu, kuid tegelikult pole see kõige tähtsam asi maailmas. Palju olulisem on omada armastavat ja toredat perekonda ning head tervist – ehk siis neid asju, mida raha eest osta ei saa, kuid paljud tänapäeva ühiskonna inimesed on veendunud, et raha eest saab kõike.

Jaan Toomik "Kasvuhoone"

Antud teos jäi mulle silma päris kiiresti, kuna see oli ainuke maal näitusel. Lisaks meeldis mulle selle teose soe, kuid pisut tume värvivalik ning eriti sümpaatne oli kohati lohakate pintslitõmmetega pildil kujutatud taevas. Esimesena äratasid mu tähelepanu värvid, mis olid väga ergad ja andsin olustikku väga hästi edasi ning samuti tumeda ja heleda tooni kontrast. Seda pilti vaadates tunnen ka ise sees sooja ja tuttavat tunnet, kuid algul ei oska seda millegi konkreetsega seostada ent pisut hiljem mõistan, et soojad toonid, millega soovitakse edasi anda päikese tõusu/loojangut, oligi see tunne, mida tuntakse tavaliselt siis, kui näed, et päike on loojumas ning kõik hämaruse ja valguse vahel kõikudes väga maagiline tundub. Olles lummatud huvitavast taevast, jäid peaaegu märkamata kaks inimest kasvuhoones, kelle olemasolu või tähendust ei osanud ma kuidagi selestada, mis sundis mind kunstniku tausta lähemalt uurima ning seeläbi sain teada, et ta oli oma isa juba noorena kaotanud ning on loonud teisigi teoseid, mis on seotud isa ja pojaga ning seeläbi leidsin ka mina neile kahele inimesele tähenduse. Kunstnik on tõenäoliselt oma elust lähtuvalt soovinud väljendad oma isa kaotust ja sellega kaasnevaid tundeid ja igatsust. Pildil olevad kaks inimest on tõenäoliselt kujutatud kui isa ja poeg, kes koos õhtu- või hommikuhämaruses kasvuhoones asju teevad.

Üldjoones oli see näitus väga huvitav ning eriti huvitavaks tegid selle erinevad väljapanekud alustades videodest lõpetades tavalise maaliga. Hoolimata sellest, et teoseid oli minu arvates pisut vähe, olid kõik väga mõtlemapanevad ning väljendusrikkad. Kokkuvõttes olid kõik minu ootused täidetud ning näitus pakkus mõtlemisainet pikemaks ajaks.


---mail.ee reklaam---
Unista julgelt, otsusta targalt. On 1 lahendus - 1Credit.

2 comments:

  1. Ka mind kõnetas selle näituse ainuke maal ,,Kasvuhoone". Vahelduseks mõningatele kohati arusaamatutele videoinstallatsioonidele mõjus Jaan Toomiku soojades toonides maal tõeliselt koduselt ja armsalt. Mulle meeldis, et uurisid kunstniku tausta ning oskasid seostada, et kaks isikut pildil on isa ja poeg. Tänu sinu kirjutisele sain ka mina teada maali sügavama tähenduse.

    Enith
    11 a

    ReplyDelete
  2. Minule jäi samuti Kennardi ja Phillipsi töö "Photo op" silma. Tekkisid täpselt samad mõtted, nimelt mida inimesed väärtustavad. Tänapäeva ühiskonnas on olulisemaks muutunud materiaalsed väärtused. Olen Reini-Lyga ühel arvamusel.
    Ise valisin teiseks tööks "Koralli", seetõttu oli huvitav lugeda tema arvamust tööst "Kasvuhoone", millest ma pole nii süvenenult mõelnud.

    ReplyDelete