Saturday, May 12, 2012

Sander 11.c

Mina külastasin näitust Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis. Näitus kandis pealkirja "Köler Prize 2012. nominentide näitus". Sügavamat mõju avaldasid mulle Flo Kasearu "We Are On the Way" ning Marko Mäetamme "House of the 27 Rising Suns".

 

Astudes sisse näitusesaali, mis asub esimesel korrusel, haaras kohe mu pilku piiratud tuba taga nurgas. Sinna ma esimesena oma sammud seadsin ning leidsin eest töö nimega "House of the 27 Rising Suns". Marko Mäetamm on selle töö autor. Autor on selle tööga näidanud 27-t eri paika majas, kust tulekahju võib alguse saada. Näiteks hooletu pliidi kasutamine või kütusemahutite süttimine keldris. See maja on tema enda maja makett ning inpiratsioon on pärit juba Nõukogude aja tuletõrjujalt, kes taolise asjaga hakkama on saanud. Valisin üheks tööks selle töö just seetõttu, et tulekahjudest on viimasel ajal palju juttu olnud ning hooletus on meil kõigil pisut "moes". Samuti puutun selle valdkonnaga kokku ka ise, seega hakkas mind see töö täiesti huvitama ning pani mõtlema, palju on kohti minu kodus, mis on potentsiaalsed tulekahju algpunktid.

 

Teine töö, mille ma valisin on "We are On the Way". Nähes seda tööd, mõistsin, kuidas on kunst ja tänapäeva reaalsus tihedalt seotud. Filmiklipp, kus oli näha, kuidas tuletõrjebrigaad sõidab väljakutsele äärmiselt aeglaselt, meenutas mulle ühte seika umbes kuu aega tagasi. Mu kodu lähedal on siiani mõned vanad suvilahooned, mis on üpris halvas olukorras. Ühel päeval juhtusin sealt mööda kõndima kui seal oli mitu inimest reas. Arusaamata miks, astusin ka ise ligemale ning nägin, et vana kuurihoone oli süttinud. Tuletõrje oli kutsutud ning kuna mul oli aega, jäin ootama, sest soovisin teada, kui kiiresti brigaad Viimsisse jõuab. Selleks kulus 31 minutit. Nähes EKKM-is seda tööd, meenus mul koheselt see päev ning kurbusega pidin tõdema, et kunstiteos iseloomustas seda vägagi hästi. Osalt saan aru, et see kunstiteos on inspireeritud tänapäeva maailmast ning toob välja selle halbu külgi, kuid mulle jäi sellest teosest õhku küsimus, et kas seda siiski peab sedamoodi eksponeerima…

 

Näitus üleüldiselt oli üllatav ning hariv. Need kaks tööd panid mind rohkem mõtlema, kuid samuti meeldis mulle instalatsioon "Blood and Honour (The Haunted History Museum)". Kunstivõõrale inimesele jäi selgusetuks ka tuba kolmandal korrusel, mis sisaldas pilti laevast, euroaluseid ning tellimisblanketi. Teisalt ei osanud ma oodata, et kaasaegne kunst sisaldab nii palju videokunsti. Maailm areneb kiiresti ning samuti kunst.

No comments:

Post a Comment