Wednesday, May 9, 2012

Simmo 11.D

Retsensioon

 

            Mina külastasin Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumit, kus oli võimalik näha Köler Prize 2012. Nominentide näitust. Tegemist on väljapanekuga, kus tutvustatakse töid, mis osalevad Köler Prizei väljaandmisel. Auhind ise on 2011. Aastal Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi poolt asutatud kunstiauhinnaga, millega tahetakse populariseerida kaasaegset kunsti ja tunnustada selle tegijaid. Igal aastal on viis nominentid, kes on kas Eesti päritolu või alaliselt Eestis resideeruvad. Selle aasta nominentideks on Johnson ja Johnson, Flo Kasearu, Marge Monko, Marko Mäetamm ja Margus Tamm.

           

            Kuna ma ei olnud kunagi külastanud ühtegi säärast näitust, ei osanud ma midagi kindlat oodata. Räägitu põhjal teadsin, et oluline on pigem töö mõte kui teostus ise, ning tuleb teosesse süveneda. Selle põhjal jäi mulle esimesena silma ja avaldas muljet Margus Tamme teos "House of the 27 rising suns".

 

            Tegemist on tegelikult Teedo Meltsi loodud maketiga oma kodumajast. Margus Tamm on selles aga paigutanud ruumi, kus on seletatud selgelt maketi sisu ja olemust ning edasi antud selle sügavust. Majas on 27 lüliti, mida sai sisse ja välja lülitada, igaüks märkis võimalikku tulekahju algust. Huvi pakkus see töö oma olemuselt, kuna selle sügavus oli värvide ja ruumi valguse tõttu vägagi mõistetav, samuti oli see hariv ja näitas, kui palju on erinevaid võimalusi tulekahjuks. Samuti juhib see inimeste tähelepanu teemale, mis on vägagi aktuaalne tänapäeva ühiskonnas, kus elanike ohutus on kõrgel kohal ja kus tulekahjudes hukkunute arvu soovitakse viia miinimumini. Veel rõhus töö inimeste hoolsusele ja tähelepanelikkusele, et kodustes tegemistes tuleb olla ettevaatlik ja toas suitsetamine või mõni muu säärane tegevus võib lõppeda suure katastroofiga. Teos oli mõtlemapanev ja juhtis tähelepanu vägagi olulisele ja aktuaalsele teemale ning äratas selgelt tähelepanu.

 

            Teine töö, mis paistis minu jaoks teiste seast välja, oli Marko Mäetamme animatsioon "Blue stories". Tegemist oli filmiga, mis oli kokku pandud akvarellide seeriast. See koosneb mitmest joonistustest, mis on viidud animatsiooni kujule. Oma välimuselt on teos üleni sinine ja küllaltki lihtsakoeline. Inimesed on antud edasi lihtsal kujul, kuid nende tegevused ja ütlemised on see, mis on teoses oluline. Igas lõigus või pildis toimuvat ja olulist annab tegelikult edasi sinine käsitsi kirjutatud tekst. Olemuselt on teos väga omapärane ja süveneb sügavale inimeste probleemidesse. Peamisteks teemadeks on pere probleemid, armastus ja vihkamine. Iga filmilõik on väga robustne ja kohati naljakas ja naeruvääristav, kuid mina näengi selles autori mõtet, kes tegelt ei saa meie ühiskonnas toimuvast aru ja ei mõista seda, ning üritab nende filmikestega näidata kogu selle naeruväärsust. Samas juhib ta väga hästi tähelepanu sellele, et pereelu ei ole lihtne ning alati kaasnevad ka probleemid ning arusaamatused ja suureks osaks selles on ka seksuaalne vahekord, mille olemus aastatega muutub ja mis mõjutab suuresti inimeste käitumist. Teosest õhkab kohati autori viha ühiskonna vastu, kuid tegelt on see ikkagi pigem pereprobleemid alavääristamine ja nende taunimine. Tegemist on vägagi huvitava tööga, mis oma robustse ja lihtsakoelise olemusega äratab tähelepanu ja paneb mõtlema elu kohati naeruväärsetest probleemidest ning rutiini mõjust inimeste käitumisele. Teos lähtub selgelt rahva psühholoogiast ja on väga sügavamõtteline.

 

            Näitus avas minu jaoks kaasaegse kunsti ja õpetas seda hindama ning analüüsima. Tegemist on rohkem mõttekunsti, kui ilukunstiga, kuna olemuselt on see sügav ja olulised on tegelikult kõik detailid. See näitus oli eriti hea sellest arusaamiseks, kuna tööd olid väga erinevad, kuid kõik olid head. Kindlasti ei ole lihtne valida Köler Prizei võitjat, kuid võitja kunstnik on tunnustust väärt. Mina ei kahetse sellel näitusel käimist ja soovitaks seda kaasaegse kunsti austajatele ja neile, kes soovivad lähemat tutvust teha säärase kunstiga.

1 comment:

  1. Arvan, et Simmo mõistis neid teoseid väga hästi ja olen rahul tema retsensiooniga.

    ReplyDelete