Monday, May 7, 2012

Triin J, 11.A

Käisin Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis Köler Prize 2012 nominentide näituse. Neile, kes ei tea, siis Köler Prize on kunstiauhind, mille eesmärgiks on populariseerida kaasaegset kunsti ning tõsta esile kohalikul kunstiväljal olulisi kunstnikke ja rühmitusi. Kolme näituse seast valisin selle just seetõttu, et sissepääs on tasuta.

Kõige meeldejäävam teos oli kahtlematult Marko Mäetamme „Little Dramas". Pimendatud ruumi sisse astudes oli näha hunnik valgustatud puure, mis laest alla rippusid. Igas puuris oli kujutatud ühte stseeni. Minu esimene reaktsioon oli täielik segadus. Alles kolmanda-neljanda puuri juures mõistsin, mis toimumas on. Igas puuris on kujutatud olukordi, kus koduseiste vahel on midagi valesti läinud. Nii võib ühes puuris näha vanni uppunud noormeest ja teises näiteks padjaga lämmatatud naisterahvast. Nukud ja nukumööbel loob teosele koduse turvatunde ja meenutab paratamatult turvalist lapsepõlve. Samas muudavad koduloomapuurid teose agresiivsemaks ja klaustrofoobilisemaks, meenutades seda, et surm ongi üks suur puur, kust väljapääsu pole. Ja kuigi teosel on vägivaldne ja sünge teema, siis tagantjärgi mõeldes ei tundunud see kompositsioon sugugi sellisena. Mind pani teos mõtlema eelkõige juhtumitele, mis meie kõigiga oma turvaliste koduseinte vahel juhtuda võivad: mõned neist õnnetusena, teised võib-olla kellegi teise pisikese abiga. See omakorda viib mu mõtted sellele, kui kerged on õnnetused tulema ja kui äkki võib saabuda surm.

Teiseks räägiksin Margus Tamme teosest „House of the 27 Rising Suns". Suures maja maketis on ära näidatud kõiksugused erinevad võimalused, kust tulekahju alguse võib saada, ja paljusid neist ei oskaks ka täiskasvanud inimene välja tuua. Seetõttu usun, et makett oleks suurepärane viis, kuidas lastele seletada tuleohutust ja seda, kui kerge on tulekahju tekkima. Olen aastate eest oma silmaga näinud ka Eesti Tuletõrjemuuseumis paiknevat Teedo Metsa poolt valmistatud maketti ning majaga mängimine muutis mu kindlasti ettevaatlikumaks. Teose peaideeks on kindlasti tuleohutus ning kompositsiooni põhjalikum uurimine peaks inimesed muutma teadlikumaks ja – sarnaselt eelnevalt mainitud teosele – hoiatama, kui kerged on õnnetused juhtuma.

Olen varem kaasaegse kunsti näitustele sattunud üksikud korrad ja kahjuks pean tunnistama, et kuigi olen seekord kindlapeale kogemuse võrra rikkam, suutis suurem osa kompositsioonist mind jätta ükskõikseks. Eranditena võingi välja tuua „Little Dramas"ja „House of the 27 Rising Suns" ja võib-olla veel mõni väga üksiku töö. Need mainitud teosed olid need, mis mu mõtlema ja arutlema panid ning minuga veel pikaks ajaks jäävad. Sellegi poolest soovitan näitust külastada – kas või juba seetõttu, et see on tasuta –, sest kõigi maitsed on erinevad ning mainitud teosed tasuvad kindlasti vaatamist.  

No comments:

Post a Comment