Friday, May 11, 2012

W.Luik 11c

Mina valisin oma näituseks Eesti Kaasaegse Kunsti Muusemis olevat Köler Prize 2012. aasta nominentide näitust.
Köler Prize on 2011. aastal Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi poolt asutatud kunstiauhind, mille eesmärgiks on populariseerida kaasaegset kunsti ning tõsta esile kohalikul kunstiväljal olulisi kunstnikke ja rühmitusi. Igal aastal nomineeritakse Köler Prize'ile viis eesti päritolu või Eestis alaliselt resideerivat kunstnikku või kunstirühmitust viimase kolme aasta loomingu põhjal. 2012. aasta Köler Prize'i nominentideks on Johnson ja Johnson, Flo Kasearu, Marge Monko, Marko Mäetamm ja Margus Tamm.
Esimeseks eksponaadiks valisin mina Marko Mäetamme installatsiooni „Little Dramas". See installatsioon püüdis mu tähelepanu peaaegu koheselt, suuresti tänu selle lihtsusele ja nutikusele, sest olgem ausad, väikestesse loomapuuridesse võib ju igaüks panna paar nukku mõnda õnnetut olukorda kujutama. Uurisin neid erinevaid olukordi peaaaegu et iga erineva nurga alt, kuid siiski võttis see omajagu aega, et aru saada mida kunstnik selle tööga on üritanud öelda. Teose peateema oli erinevad situatsioonid , kodustes, turvalistes ja täiesti igapäevastes ruumides, kus on juhtunud inimese jaoks midagi väga traagilist nagu näiteks surm ja enesetapp. Ka puuride kasutamine ole mingi juhus, vaid üritab näidata ühelt poolt kodust turvatunnet aga teisalt, ka selle väiksust, justkui vangistust, kus võib juhtuda ükskõik mida. Teos pani mind päris tõsiselt mõtlema, sest kunagi, ei või teada, isegi oma enese koduseinte vahel varitsevaid ohte, mis võivad lõppeda ka kõige hullemagagi- surmaga, ning teos tekitas üldise tunde, et me pole mitte kusagil kaitstud, mitte ainult teiste eest, vaid eelkõige iseendite eest.
Oma teist tööd valides, tekkis mul raskusi, sest seal oli tõesti päris mitmeid häid eksponaate, kuid siiski otsustasin ma Marge Monko foto „Spectacle of Citizens" ehk „Linlaste vaatemäng" kasuks. Töö ise pole üldse midagi erilist, lihtsalt kaks fotot , ning nende vahel suur loosung : Spectacle of Citizens. Kui alguses ei pannu dma seda tööd üldsegi tähele siis hiljem hakkasin mõtlema, et mida küll autor sellega öelda soovis, aga kuna töö kohta pikemat kirjeldust ei olnud, sisi ei saa ma ka teada kas, minu vaade selle töö kohta , sarnaneb autori omaga. Kuna pildil olevat 2 fotot, on väga erinevad, ühel olid mingi naise jalad, ning teisel pikk järjekord mehi külma ilma ning lund trotsimas, siis pidin ma ju leidma mingi seose kahe pildi vahel. Peale natukest mõtlemist aga hakkas mul juba midagi koitma ja tulin mõttele, et pildil olevad mehed on järjekorras ainult selle ühe naise jalgade pärast. Ja tuletades endale meelde jälle piltide vahel olevat loosungit, siis tulingi ma otsusele, et autor oli püüdnud näidata tavaliste inimeste pealiskaudsust ja iha, millegi täiesti kasutu, mis siis, et ilus, suhtes, naise jalad olles siis see ihaldusobjekt. Samuti ka inimeste rumalust, et millegi tühise pärast trötsitakse isegi külma ilma ning tunde järjekorras seismist, samal ajal, kui oleks võinud teha midagi kasulikku, näiteks tööd.
Mina polnud kunagi enne puutunud kokku kaasaegse kunstiga ja ei teadnud selle kohta suurt midagi. Olles käinud näitusel, milles olid pealtnäha täiesti lihtsad ja tavalised installatsioonid ning tööd, kuid mille arusaamiseks oli vaja päris tõsiselt asja üle järgi mõelda ning analüüsida, võin ma kindel olla, et soovin ka millalgi uuesti külastada mõnda kaasaegse kultuuri näitust.


---mail.ee reklaam---
Unista julgelt, otsusta targalt. On 1 lahendus - 1Credit.

1 comment:

  1. Nõustun Willu arvamusega, sest tööde mõistmiseks pidi korralikult vaeva nägema. Retsensioon on hästi kirjutatud ja ta on lähtunud küsimustele. Ta üritas mõista teoseid, mis tundusid kummalised ja rasked. Kuid vaatamata sellele andis ta selgituse oma vaatenurgast.

    ReplyDelete